Tööturu näitajad on üldiselt kontrolli all, muret teeb kasvav noorte töötus

Täna avaldas Statistikaamet I kvartali tööturu andmed. I kvartalis tavapäraselt on tööpuudus kõrgem kui aasta viimases kvartalis. Sellel aastal kasvas uuringu järgi töötute arv 5100 võrra. See on korrelatsioonis ka teise töötuse andmeallikaga, registreeritud töötute arvuga. Kui võrdleme IV kvartali keskmist registreeritud töötute arvu I kvartali keskmisega, siis on kasv 3000. 

Hõive jäi I kvartalis samaks, mis oli aasta lõpus ning väga palju ei muutunud ka mitteaktiivsete arv ehk nende inimeste arv, kes ei tööta ega ei otsi tööd. Seega üldised tööturu indikaatorid näitasid tööturu suhteliselt head seisu.

Murekoht on noorte tööpuudus, mis oli 22,8%. Hetkel oleme olukorras, kus gümnaasiumi lõpetavad suhteliselt arvukamad noorte inimeste kohordid. Seda tõendab ka kõrgkoolide mure, kes näevad tudengikanditaatide arvu kasvu lähema 3-4 aasta jooksul. Kui aasta tagasi oli kogu vanusegrupi (15-24) suurus 143 000, siis selle aasta alguses juba 146 700 noort. Sellest suur osa muidugi alles õpib ehk tööturu mõistes on mitteaktiivsed (61% kogu vanusegrupist), töötab 42 000 ning tööd otsib 12 400 noort. 

Probleem on selles, et kui me vaatame pikemaajalist trendi, mis on selgelt näha ka Statistikaameti uudises toodud joonisel, siis 2017. aasta lõpust alates on noorte töötus pidevalt kasvanud. Kindlasti on siin probleemiks meie üle reguleeritud tööturu reeglid. Ettevõtja ei julge noort inimest palgata, sest ta peab arvestama nii paljude töötingimuste ning tööaja piirangutega, et lihtsam on võtta mõni kogenum töötaja. Üks markantsemaid näiteid on hiljuti meediast läbi käinud müratase teema, kus paljud lapsevanemad said üllatudes teada, et nende teismelised tegelikult ei tohiks kodus muru niita, sest müratase on liiga kõrge. Vähemasti ei tohi neile siis muruniitmise eest taskuraha maksta.

Üheks viisiks, kuidas vähendada noorte töötust, on kindlasti tööturu regulatsioonide leevendamine, mis võimaldaks ettevõtjatel lihtsamalt noori ajutiselt palgata näiteks koolivaheaegadel. Kaaluda võiks ka miinimumpalga diferentseerimist, et vähese töökogemusega noort inimest oleks võimalik palgata odavamalt kui sama tööd tegevat kogenud töötajat. Pikemalt on noorte töötuse leevendamise meetmetest kirjutatud minu majandusraportis, mis valmis Põhimõtte Koja tellimusel.