Kuigi rahvaarv kahaneb, siis kuue aasta tagasivaates pilt nii kurb ei ole - ukrainlased päästsid päeva

Statistikaamet avaldas täna täpsustatud andmed Eesti rahvaarvu kohta 2025 aastal. Kokku elas Eestis 2025. aasta lõpu seisuga 1 360 745 inimest, mis on 9250 inimese võrra vähem kui aasta alguses. Kui varem saime rääkida, et Tallinna ja mõnel aastal ka Tartu elanikkond kasvas ning sisseränne oli plussis, siis eelmisel aasta kahanesid kõik näitajad kõikides kategooriates. Isegi surmade arv oli 2025. väiksem kui aasta varem.

Natuke roosilisem on pilt kui vaatame rahvaarvu muutust viimase 6 aasta lõikes ehk toome juurde ka 2020. aasta ning vaatame, mis juhtus alates koroonakriisist.

Pilt nii lootusetu ei olegi. Kuue aastaga on meil rahvaarv kasvanud 31 856 inimese võrra. Positiivne rahvaarvu muutus on toimunud Harjumaal, Tartumaal, aga natuke üllatuslikult ka Pärnumaal ja Raplamaal. Tõsi - arvud ei ole suured, Pärnumaal elas 2025. aasta lõpus 830 ja Raplamaal 451 inimest rohkem kui 2020. aastal. Lõviosa kasvust tuli Harjumaalt (39 729) ning Tartumaalt (11 508). 

Kõige rohkem kahanes rahvastik Ida-Virumaal, kus rahvaarv langes 6350 inimese võrra.

Üldise rahvaarvu kasvu taga on sisseränne. Kokku tuli kuue aastaga Eestisse 63 000 inimest rohkem kui siit ära läks. Sündimus on meil pidevalt langenud. Kui 2020 sündis 13 209 last, siis 2025 ainult 9240 last. Huvitav kokkulangevus, täpselt samas suurusjärgus vähenes meil 2025. aastal rahvaarv ehk kui me tahaksime kahanemist peatada, peaks sündima täpselt  kaks korda rohkem lapsi, kui tegelikult sündis.

Rände kasvu taga on valdavalt Ukraina põgenikud ja edasiste arengute valguses on väga oluline, kuidas nad käituvad pärast sõja lõppemist Ukrainas. Mingi osa läheb ilmselt koju tagasi, muidugi juhul kui neil on kuhu minna. Mõne puhul tulevad sugulased (mehed, vennad) võib olla hoopis Eestisse, et perega ühineda. Paljud on õppinud selgeks keele, saanud normaalse töö ja pannud lapsed Eesti kooli. Kindlasti ei kehti see aga kõigi põgenike kohta. 

Rändesaldo on kasvatanud kõikide maakondade rahvastiku v.a. Ida-Viru, Jõgeva ja Võru maakonnad. Järelikult ei ole elukoha valikul keelekeskkond põgenikele kõige olulisem argument. Muidu oleks suurem osa Ukraina põgenikest pidanud Ida-Virumaale jõudma.

Osaliselt on nende suurte miinuste taga ka lihtsalt statistika korrastamine, kus Eesti andmebaasidest kustutakse inimesed, kes reaalselt enam Eestis ela. Sellist andmete kooskõlastamise alast koostööd tehakse näiteks Soomega, kus elab märkimisväärne arv Eestist pärinevaid inimesi, kes sageli ei ole ennast erinevatel põhjustel Eesti rahvastikuregistrist kustutanud.