Tunneme oma klienti

Pank küsib kontakt-, sissetuleku- ja töökohaandmeid, samuti ettevõtte omandi- ja kontrolliinfot, teavet põhitegevuse ja eesmärkide kohta ning andmeid isikut tõendava dokumendi kohta. Vajadusel võib paluda ka varasema perioodi pangaväljavõtteid.

Samuti võib pank küsida teavet tehingute või muude toimingute kohta, et tuvastada ebatavalisi või kahtlaseid tehinguid, mis võivad viidata pettusele. Lisaks on pank seadusest tulenevalt kohustatud jälgima tehinguid rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja tõkestamiseks. See aitab kaitsta sinu kontot võimalike pettuste eest ning tagada turvalise ja usaldusväärse pangateenuse.

Pank peab olema veendunud esitatud andmete õigsuses, mistõttu võib vajadusel paluda täiendavaid dokumente. Pank ei saa alati tugineda üksnes registrites kajastuvale või tehingutest tuletatavale infole – veendumus andmete korrektsuses saab tekkida ainult otse sinult saadud teabe ja dokumentide põhjal.

Tutvu Bigbanki isikuandmete töötlemise põhimõtetega.

Pankade kohustus olla kursis kliendi tegevusega ei ole ühekordne toiming. Suur osa vajalikust teabest jõuab pangani igapäevase teeninduse käigus – näiteks kui klient võtab laenu või teeb tehinguid. Samas on olemas andmeid, mida seadusest tulenevalt tuleb regulaarselt uuendada ja mida pank ei saa hankida ilma kliendilt küsimata. Sellisteks andmeteks on näiteks kliendi kontaktaadress, maksuresidentsus või töökohaandmed.

Kliendiandmete uuendamine ei saa toimuda üksnes registrite või tehingute põhjal automaatselt. See peab toimuma kliendi ja panga vahelise suhtluse kaudu, et pank saaks veenduda, et saadud andmed on õiged ja ajakohased.

Lisaks regulaarsele andmete uuendamisele võib pank pöörduda kliendi poole saamaks informatsiooni kliendi tehingu kohta. Põhjuseid võib olla mitmeid, näiteks tehing kaldus kõrvale kliendi poolt tavapäraselt tehtavast või küsitakse välismaksete teostamise korral tehingu kohta selgitust seda töötlevast pangast.

Pank peab koguma teavet tegeliku kasusaaja kohta vastavalt rahapesu tõkestamise ja maksualase teabevahetuse seadustest tulenevatele kohustustele.

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kellel on lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle või kelle huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse.

Tegelikuks kasusaajaks saab olla otsese või kaudse kontrolli teostamisega. Otsese kontrolliga on tegemist, kui füüsilisel isikul on äriühingus üle 25% osalus. Kaudse kontrolliga on tegemist, kui äriühingus omab üle 25% protsendi suurust osalust äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all või mitu äriühingut, mis on sama füüsilise isiku kontrolli all.

Eraisiku konto puhul on tegelik kasusaaja see isik, kes omab või kontrollib pangakontot ning saab sellest otseselt kasu. Kui kontot kontrollib tegelikult mõni teine isik, tuleb sellest pangale esimesel võimalusel teada anda.

Juhis tegelike kasusaajate tuvastamiseks on leitav Rahandusministeeriumi koduleheküljelt.

TEKSA on tegelike kasusaajate andmekogu, mis võimaldab jooksvalt kontrollida pangale esitatud andmete vastavust. Kui ilmneb erinevus, palume äriühingul kontrollida, millises andmekogus on andmed uuendamata, ning need seal uuendada. Juhul kui andmeid ei uuendata, on meil kohustus esitada Äriregistrile lahknevusteade. Selle tulemusel lisab Äriregister ettevõtte andmetele TEKSA-s lahknevusmärke ning meil on õigus kliendisuhe lõpetada.

Tegelike kasusaajate kohta on vaja: nimi, isikukood, isikukoodi riik või sünniaeg ja -riik, maksuresidentsus, maksukohustuslase number, e-residentsus, elukoha aadress ja ettevõtte üle kontrolli teostamise viis ja osaluse protsent.

Et vältida arusaamatusi, palume esitada korrektsed ja täpsed andmed. Tegelike kasusaajate muutumisest tuleb teavitada nii panka kui ka Äriregistrit.

Mitteresidendil, kes soovib luua ärisuhet, peab olema Eestiga seos. Konto avamisel hinnatakse alltoodud seoste kogumit tervikuna ning üksiku eelduse olemasolu ei pruugi iga juhtumi puhul olla piisavaks aluseks ärisuhte loomiseks.

Juriidilise isiku seoseks Eestiga loeme järgmist:

• majandustegevus on Eestiga seotud (näiteks püsiv tegevuskoht või töötajad Eestis)
• peamised koostööpartnerid on Eestis
• pakutakse Eesti turule suunatud teenust või toodet (näiteks eestikeelne veebipood)
• kinnisvara Eestis või ettevõtte tegevus on kinnivaraga seotud
• muu oluline ja kontrollitav seos, mis selgitab Eestis pangakonto omamise vajadust

Eraisiku seoseks Eestiga loeme järgmist:

• kehtiv tööleping või tööandja kirjalik kinnitus lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kohta
• koolitõend Eestis õppimise kohta (peab kehtima vähemalt 6 kuud ja ei tohi olla vanem kui 1 kuu)
• olemasolev kinnisvara Eestis
• muu oluline ja kontrollitav seos, mis selgitab Eestis pangakonto omamise vajadust

Lühend PEP tuleneb ingliskeelsest väljendist Politically Exposed Person. Eesti keeles tähendab see riikliku taustaga isikut – ehk eraisikut, kes täidab või on viimase aasta jooksul täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid, või isikut, kes on sellise isiku pereliige või lähedane kaastöötaja.

Pangal on kohustus tuvastada PEP-staatusega isikud, kuna nende ühiskondlik roll toob kaasa kõrgendatud tähelepanu ja suurema riskihinnangu. PEP-staatus ei tähenda, et me ei ava kliendile pangakontot või piirame tema teenuseid, kuid see tähendab, et peame rakendama tugevdatud hoolsusmeetmeid.

PEP-i pereliige on abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik, lapsed, vanemad ja nende abikaasad või abikaasaga samaväärseks peetavad isikud. PEP-i lähedased kaastöötajad on näiteks eraisikud, kes omavad koos PEP-iga äriühingut või mistahes õiguslikku ühendust või on PEP-iga lähedastes ärisuhetes.

Riikliku taustaga isikute (PEP) ametikohad on välja toodud Eesti Pangaliigu kodulehel.

Oma andmeid saate mugavalt uuendada internetipangas. Kliendil on lepingust tulenev kohustus teavitada panka oma andmete muutumisest.

Pangal on kohustus kontrollida klientide varade päritolu, et mõista, kuidas klient on olemasoleva vara teeninud või kust pärinevad vahendid, mida kasutatakse konkreetses tehingus.

Kliendil on omakorda kohustus panga poolse päringu korral esitada tõendid vara legaalse päritolu kohta, et selgitada tehingu majanduslikku eesmärki ning selle seost reaalse majandustegevusega.

Varade päritolu kinnitamiseks palume vastata panga päringutele ning lisada asjakohased dokumendid, mis tõendavad vara päritolu. Nendeks dokumentideks võivad olla näiteks pangaväljavõtted, maksudeklaratsioonid, arved, kinnisvara müügilepingud, laenulepingud, pärimisdokumendid jm.

Kliendiandmete töötlemisel on tagatud nende õiguspärasus, konfidentsiaalsus ja turvalisus. Andmete kogumisel lähtub pank minimaalsuse põhimõttest – pank kogub vaid neid andmeid, mis on vajalikud töötlemise eesmärkide saavutamiseks. Ligipääs andmetele on ainult töötajatel, kes on läbinud vastava koolituse ning kellel on õigus töödelda andmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik nende tööülesannete täitmiseks. Kliendiandmete töötlemise õiguspärasuse üle teeb järelevalvet Bigbanki andmekaitsespetsialist.