Naftahinna tõusu esimesed mõjud on ka väliskaubanduse statistikas näha

Väliskaubanduse näitajad märtsis näitasid kasvu, eksport kasvas 6%, import 8%. Murekoht on see, et me jätkuvalt impordime rohkem kui ekspordime, import oli ekspordist 300 miljoni euro võrra suurem. Samas ei ole mõtet ka kuiseid andmeid üle tähtsustada, sest mõni suur tehing mõjutab oluliselt kogu statistilist pilti. 

Meie kõige suurem kaubanduspartner on jätkuvalt Soome, mis moodustab ekspordist 14% ja impordist 12%. Paraku on halb uudis see, et selle aasta prognoosid Soome majanduskasvu kohta ei ole väga lootusandvad, pigem kehvapoolsed. See on murekoht meie ekspordisektorile. Teisalt Leedu, Rootsi ja ka Läti prognoosid on paremate väljavaadetega ning nemad on kohe pärast Soomet meie olulisemad kaubanduspartnerid. 

Meie impordipartnerite seas on olulisele kohale tõusnud Poola, Saksamaa oli teisel kohal. Jälle selline kahetine olukord: Saksamaa väljavaated selleks aastaks erilist lootust ei anna, Poola majandusel läheb väga hästi. 

Oluliselt oli kasvanud plasti- ja kummitööstuse eksport. Ilmselt ei ole kasvanud tooraine hinnad veel ekspordihindadesse jõudnud. Peamine toorine plastitööstusele on nafta, mille hind on viimase kahe ja poole kuu jooksul teinud päris palju uperpalle. Samas on kena kasvu näidanud põlevkiviõli eksport, mis suurenes 9% ja moodustab koguekspordist 10%. Nafta hinna tõus soodustab põlevkiviõli tootmist. Samas mõjutas naftahinna tõus oluliselt nafta importi, mis vähenes ligi 30%.

Kokkuvõttes võib öelda, et üldine naftahinna tõus näitab juba esimesi mõjusid ka meie väliskaubandusele, kestvamad mõjud ei ole veel kohale jõudnud.