Tarbija kindlustunde mõõtmise viimine Statistikaameti alla ei toonud kaasa olulist kindlustunde paranemist
Teatavasti tekitas mõni aeg tagasi palju furoori Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud tarbija kindlustunde indikaator, mis näitab kuidas majapidamised hindavad enda ja riigi majanduslikku olukorda, nii tagasivaates kui ka järgneva 12 kuu perspektiivis. Teatavasti sai Konjunktuuriinstituut kõvasti kriitikat, et muutis metoodikat, siis muutusid trendid jne. Kes asjasse süvenes, sai aru, et tegemist oli mingite muude põhjustega, miks Konjunktuurinstituuti rünnati, sest kui trend muutub aasta pärast metoodika muutust, siis on keeruline otsest põhjus-tagajärg seost näha. Selleks ei pea olema isegi statistik.
Täna avaldas Statistikaamet, kes uuringu Konjunktuuriinstituudilt üle võttis, esimesed andmed tarbija usaldusindeksi kohta. Tarbija kindlustunde indeks oli mais -31, mis tähendab, et neid, kes arvavad, et asjad on halvad, on oluliselt rohkem kui neid, kes arvavad, et olukord on hea. Eelmine kuu (aprillis) oli vastav näitaja -32, ning märtsis -30, veebruaris -25. Seega olulist muutust eelmise kuuga võrreldes ei olnud. Võib öelda, et alates märtsist ongi trend jälle languses ja tarbija ootused tuleviku suhtes on pigem negatiivsed. Veebruari lõpus teatavasti algas Iraani sõda ja seda oli koheselt tunda ka meie kütusehindades.
Kui vaadata pilti laiemalt, siis praktiliselt kõigis EL liikmesriikides on sarnane langus. Suurtes majandustes, Saksmaal näiteks on kukkumine isegi suurem: veebruaris -11, aprill -18. Ainsad riigid, kus tarbijate kindlustunne oli aprillis võrreldes märtsiga paranenud, olid Malta ja Ungari. Euroala keskmine tarbija kindlustunne oli aprillis -20,6, veebruaris -12,4. Mai andmeid liikmesriikide lõikes veel ei ole.
Tarbija kindlustunde langus tähendab, et tarbijad muutuvad kulutamisel ettevaatlikumaks, pigem lükatakse suuremaid oste edasi. Tarbimise vähendamist võimendavad ilmselt ka peagi tõusma hakkavad intressid, mis hakkavad suurendama igakuiseid laenumakseid.