Põllumajandusliku maa hinna paradoks - nõudlus on suur, aga hind langeb

Täna avaldas Statistikaamet põllumajandusliku maa müügihinna 2025 aastal. Keskmiselt maksis põllumajandusliku maa hektar 6122 eurot, sellest omakorda rohumaa 4861 eurot ning põllumaa 6377 eurot. Võrreldes varasema aastaga, on maa hind langenud 9,7%. Kõige kallim oli põllumajanduslik maa Tartumaal, kus hektar maksis 7265 eurot, järgnesid Võrumaa (6833 eur) ja Jõgevamaa (6840 eur), kõige vähem maksis põllumajandusliku maa hektar Hiiumaal (3950 eur). 

Hinna langusest ei tohi lasta ennast eksitada, sest meil on müügis olevat maad väga vähe ja kui keegi suurem investor hakkab maad kokku ostma, siis teeb ta seda reegina suuremate tükkidena ning tehinguid viiakse läbi turuhinnast kõrgema hinnaga. Selliseid suuremaid tehinguid 2025. aastal ei olnud. Suuremaid tehinguid tehti 2024. aastal ja see viis toonase keskmise põllumajandusliku maa hinna Eestis 6782 euroni hektari eest. Majanduslikus mõttes on meil ostjate turg, kes määravad hinna. Kui ostjaid, kes oleks nõus tehingusse minekuks hinnapreemiat maksma, parajasti turul ei ole, siis paradoksaalsel kombel keskmine hind langeb. Turuhinnaga müüa keegi ei soovi. Maad ju teatavasti juurde ei tehta.

Jõudmaks teadmiseni, et maa ostmine on pikas vaates investeering, piisab kui minna ajas ainult kuus aastat tagasi. Siis maksis põllumajandusliku maa hektar 3630 eurot, seega kasv kuue aastaga 69%. Kõige rohkem on põllumjandusliku maa hind kasvanud Ida-Virus (83%) ja Saaremaal (80%), kõige vähem Hiiumaal (38%) ja Harjumaal (44%). Ajaloohuvilistele olgu ääremärkusena öeldud, et 2010 maksis põllumajandusliku maa hektar Eestis 998 eurot.