Sõjapõgenikud pakuvad tööturule lähiaastatel leevendust, pikas perspektiivis probleemid süvenevad
Me teame, et Eesti rahvastik vananeb ja tuleviku vaates tähendab see seda, et meil siseneb tööturule vähem inimesi kui sealt lahkub. Üks statistiline näitaja, millega seda tuleviku olukorda hinnatakse on tööturu surveindeks. See näitaja leitakse kui jagame laste (vanuses 4-15) arvu pensionieelses eas (55-64) olevate inimeste arvuga. Kui suhtarv on 1 siis on lapsi täpselt sama palju kui pensionieelikuid, kui see näitaja on alla 1 siis lahkub suure tõenäosusega lähema kümne aasta jooksul tööturult rohkem inimesi kui sinna siseneb. Kui näitaja on üle ühe, siis on seis positiivne.
Täna avaldas Statistikaamet andmed demograafilise tööturusurveindeksi kohta 1. jaanuari 2026 seisuga. Et oleks võrdlusandmeid, siis vaatame ka tulemusi aastast 2020 ehk kuidas see indeks on muutunud 6 aastaga. Kogu Eesti andmeid vaadates näeme, et surveindeks on 0,88 ehk tööturult lahkub tulevikus rohkem inimesi kui sinna siseneb. Positiivne uudis on see, et 6 aastat tagasi oli vastav näitaja 0,85. Olulise tõusu andis indeksis 2022. aasta, kui Eestisse tuli suures mahus Ukraina sõjapõgenikke. Ukrainlaste puhul tuleb arvestada, et põhiliselt olid sõjapõgenikud naised, lapsed ja eakamad ehk mõju olid nii laste kui pensionieelikuta osas.
Vaadates maakondi, siis üle ühe on tööturu surveindeks Harju (1,02) ja Tartu (1,07) maakonnas. Kõige madalam on surveindeks Hiiumaal (0,51), Ida Viru maakonnas (0,62), Jõgeva maakonnas (0,64), Võru maakonnas (0,66), Põlva maakonnas (0,66). Alla 0,7 oli indeks veel ka Valga ja Saare maakonnas. Kui vaatame, kus see indeks on kaheksa aasta jooksul vähenenud, siis neid maakondi ei olnudki väga palju. Võru, Rapla, Pärnu ja Hiiu maakonnas. Tartumaal samuti, kuid seal on indeks üle 1. Kahes maakonnas oli indeks samaks jäänud (Saare ja Jõgeva), mujal oli indeks paranenud, mis on igati positiivne uudis.
Kui me vaatame rahvaarvu muutust viimase 6 aasta lõikes, siis pilt väga hull ei olegi. Kuue aastaga on meil rahvaarv kasvanud pea 32 000 inimese võrra. Kokku tuli kuue aastaga Eestisse 63 000 inimest rohkem kui siit ära läks. Negatiivse iibe tõttu on kohalike arv vähenenud 31 000 võrra, sest sündimus on meil pidevalt langenud. Kui 2020 sündis 13 209 last, siis 2025 ainult 9240 last
Rände kasvu taga on valdavalt Ukraina põgenikud ja edasiste arengute valguses on väga oluline, kuidas nad käituvad pärast sõja lõppemist Ukrainas. Mingi osa läheb ilmselt koju tagasi, kui neil on muidugi, kuhu minna. Mõne puhul tulevad sugulased (mehed, vennad) hoopis Eestisse, et perega ühineda. Paljud põgenikud on õppinud selgeks keele, saanud normaalse töö ja pannud lapsed Eesti kooli. Kindlasti ei kehti see kõigi põgenike kohta.
Tulles tagasi tööturu surve indeksi juurde, siis paari viimase aasta drastiliselt langenud sündide arv hakkab tööturu surveindeksit lähiaastatel kindlasti jälle vähendama, sest laste arv väheneb.