Suvel on hinnatõus traditsiooniliselt mõõdukam, tänu mitmetele sesoonsetele teguritele

Täna avaldas Statistikaamet täpsustatud andmed tarbijahinnaindeksi muutuste kohta. Juba teist kuud järjest on hinnatõus aastases võrdluses 2% ümbruses ehk juulis tõusid hinnad 2,2%. 

Hetkel mõjutab kõige rohkem hinnatõusu mõõdukust toiduainete hinnalangus, sest kulutused toidukaupadele moodustavad kõige suurema osa meie keskmise tarbija ostukorvist.

Kas selline mõõdukas inflatsioon jääb püsima, selles osas on tunded kahetised. Esiteks on meil nüüd välja taandunud käibemaksu tõusu mõju, teiseks eksisteerib teatud sesoonsus ehk mitmed toidukaubad on suvel odavamad.

Samas on tõusnud kütusekulud. Näiteks transpordikulud on pere eelarves kasvanud 5,4%. Kasvanud on ka eluaseme kulud (8,3%), sest kallimaks on läinud prügivedu ja vesi. Reeglina on ka elekter suvel odavam ja seda kulub vähem. Käesolev aasta on eriline, kuna elekter oli juulis eelmise aasta juuliga võrreldes kallim: kuivus on viinud Euroopas elektrihinnad üles, kuna suurtes jõgedes pole piisavalt vett.

Tulevik nii roosiline ei ole, sest igasugused muud hinnaindeksid ei ole oluliselt alanenud. Näiteks importkaupade hinnaindeks oli tõusnud juunis 7%, samuti on kasvanud tootjahinnad. Erialaeksperdid prognoosivad, et talv võib meile tuua kallimad kütte- ja elektriarved, sest Euroopas toodetakse palju elektrit gaasijaamades, aga vedelgaasi hinnad on maailmas kasvanud. Samas, kui tuleb soe talv, siis on nõudlus väiksem ja hinnatõus ka madalam. Seega istume jätkuvalt suures teadmatuses.