Töötleva tööstuse üldine pilt teeb murelikuks
Kui üldiselt tulevad majandusest viimasel ajal positiivsed sõnumid, siis töötleva tööstuse täna avaldatud andmed on pigem murettekitavad. Viiendat kuud järjest näeme tootmismahtude langust, kusjuures langus süveneb. Mais oli töötleva tööstuse maht aastavõrdluses -3,5% ja juunis oli see aastavõrdluses -5,3%.
Kui suvel on näiteks elektritootmine väiksem, on see ka loogiline, sest õues on valge ja toas soe. Suurte ja tööjõumahukate valdkondade miinus ei saa aga kuidagi olla seotud sesoonsete teguritega. Võtame näiteks mööblitööstuse, kus mahud vähenesid 19,5%, või puidutööstuse, kus langus oli 2%. Suvi peaks olema ju kõige kibedam ehitusaeg, ehk puidutööstus peaks saavutama oma rekordmahte. Järelikult ei ehitata piisavalt või ehitatakse asju, kus puitu nii palju vaja ei ole — näiteks teid, viadukte ja muldkehasid.
Samuti on väga pikalt olnud miinuses toidutööstus, eriti piimatööstus, kus nägime positiivseid numbreid viimati aasta tagasi. Ometi on meie piimatootmise tingimused ühed maailma parimad. Miinuses on ka metalltoodete tootmine ning arvuti- ja elektroonikatööstus. Viimane sõltub muidugi üksikutest suurtest tarnetest: kui aasta tagasi juunis oli mõni suurem tehing, ei saagi selle aasta ühe kuu näitajad väga kõrged olla.
Kui üldine toidutootmine oli miinuses, siis lihatööstusel läheb praegu hästi — kasv aastavõrdluses on 9%. Kui vaadata lihatööstuse üldist mahuindeksit, oli see nii kõrge viimati 2022. aasta augustis ehk praktiliselt neli aastat tagasi. Samuti näitab suuri kasvunumbreid mäetööstus ja põlevkivi kaevandamine, sest kõrge naftahind on teinud põlevkiviõli tootmise tasuvaks. Vaadates, kuidas naftahind maailmaturul üles-alla hüppab, tuleb neid kasumlikke kuid ilmselt veel.
Tulenevalt sesoonsusest näitas suurt kasvu ka turbatööstus, iseasi, kui palju meil seda Eestile spetsiifilist tööstusharu üldse enam järele on jäänud. Turbatootmine on ehe näide sellest, kuidas „rohetiiger“ on ühe meie traditsioonilise tootmise nahka pistnud.
Hästi läheb ka meie ettevõtetel, mis tegelevad farmaatsiaga ning ravimite tootmisega - kasv tervelt 40%. Veel läheb hästi väikelaevade ja haagiste tootmisel, aga siin on jälle sama lugu: ühe või mitme suurema tellimuse valmimine võib kuiseid näitajaid märgatavalt kergitada. Kenasti oli plussis metallitootmine, kasv 19%.
Kokkuvõttes võib öelda, et töötleva tööstuse üldpilt teeb murelikuks, sest mitmed suured valdkonnad, kus on hõivatud palju inimesi (toidutööstus, puidutööstus, mööblitööstus jne), on raskustes. Kui siin lähikuudel pilt paremaks ei lähe, hakkab mahtude vähenemine avaldama mõju ka töötusele, mis on seni püsinud kenasti languskursil.