Tarbija kindlustunne juulis paranes võrreldes juuniga

Täna avaldatud kindlustunde indikaatorid näitavad, et tarbijate arvates on majanduses toimunud kerge olukorra paranemine. Värske tarbija kindlustunde indikaator -26 näitab siiski, et neid, kes arvavad, et olukord on läinud kehvemaks, on protsentuaalselt rohkem kui neid, kes arvavad, et olukord on läinud paremaks. Eelmise kuu näitajaga -29 võrreldes on olukord tarbijate hinnangul paranenud. Euroopa Liidu keskmine näitaja oli -15 ning ka see läks juulis eelmise kuuga võrreldes natuke paremaks. Naabritega võrreldes on eestlased jätkuvalt kõige pessimistlikumad.

Tööstuses jagunevad optimistid ja pessimistid täpselt pooleks, sest indikaatori väärtus oli 0,3. Murettekitav on ehitussektori kindlustunde vähenemine, kuna tegemist on reeglina valdkonnaga, kus asjad esimesena hakkavad halvenema või paranema, millele siis muud sektorid järele tulevad. Ehituses võiks ju pilt olla palju optimistlikum, sest käimas on suuremahulised taristuobjektid, mis annavad tööd ja leiba nii täna kui ka lähitulevikus.

Teeninduses kindlustunne paranes. Natuke halvenes kindlustunne kaubanduses, kus toidukaupluste seis on olnud vilets juba mitu aastat. Kindlustunde indikaator näitab, et oluliselt kahanes nende kaupmeeste osakaal, kelle arvates järgmise kolme kuu jooksul müüginumbrid kasvavad. Veel juunis arvas nii 50%, kuid juulis vaid 18%.

Üldist pilti vaadates võib öelda, et majandus oleks nagu jõudnud ristteele, kus osade arvates hakkavad asjad paremaks ja enam-vähem sama paljude arvates kehvemaks minema. Selles pildis on tööstuse kindlustunne hea suure pildi indikaator. Tarbijad on paraku ikka veel veendunud, et kõik on halvasti, mis siis, et on suvi ja puhkuste aeg.