Lähis-ida kriisi mõjud hakkavad jõudma tootjahinna indeksisse

Täna avaldas Statistikaamet info tööstuse tootjahinna indeksi kohta ehk teisisõnu saime teada, kui palju on mais tehasehinnad tõusnud. Peaasjalikult mõjutab neid hindu tooraine, energia ning tööjõu kulu. Energia hinnad on tänu päikese ja tuuleenergiale madalad, energiatootmise hinnad olid langenud mais võrreldes eelmise aasta maiga 5%. Palgad tõusevad reeglina päris aasta alguses, seega on hinnatõusu taga peaasjalikult toorme kallinemine. See väljendub kõige selgemini koksi- ja naftasaaduste tootmisel, kus tootjahinnad olid kasvanud koguni 53%. Põhjuseks maailmaturu naftahinna kallinemine. Töötleva tööstuse keskmine tootjahind kasvas aastaga 3,3%. Plastmassi ja kummitööstuses on tootjahinnad kasvanud 6,6% ning farmaatsias 9%. Mõlema sektori puhul võib samuti eeldada tooraine kallinemise mõjusid.

Tootjahinnad olid langenud lisaks energeetikale veel ka toiduainete tööstuses (-3%) ning tekstiilitööstuses (-5,6%).

Impordi hinnad olid kasvanud mais aasta võrdluses 7,2%, ekspordi hinnad olid keskmiselt kasvanud 4%. Impordihinnaindeks näitab selgelt,  kuidas teatud valdkonnad on kallimaks läinud, näiteks naftatoodete impordi indeks on kasvanud 77%, kemikaalide impordiindeks 15,5% ning metallitootmise impordiindeks 18%. Eks tooraine kallinemine ja selle läbi toodangu kallinemine jõuab varem või hiljem ja lõpptarbijani, sest selline kallinemine on toimunud igal pool, ka meie väliskaubanduspartnerite juures.