Blogi|Tööturu tervis on jätkuvalt hea, registreeritud töötute arv on langustrendis

Tööturu tervis on jätkuvalt hea, registreeritud töötute arv on langustrendis

Raul Eamets
Bigbanki peaökonomist

Üldise globaalse majandusliku turbulentsuse taustal püsib Eesti tööturu seisund hea. Täna avaldas Statistikaamet registreeritud töötute andmed regionaalses lõikes ehk me näeme pilti kohaliku omavalituse tasandil.

Pilt on hea, kui tervest Eestist rääkida. Mais registreeritud töötute arv võrreldes eelmise aasta maiga on vähenenud 12,3% ning kokku oli töötuid 39167, aasta algusest on töötus vähenenud15%.  Trend on väga loogiline, sest mida lähemale suvi ja soojad ilmad, seda rohkem on ka igasuguseid ajutisi ja sesoonseid töökohti. Olgu siis põllumajanduses, kaubanduses või turismi sektoris.

Ainus maakond, kus mais töötus jäi eelmise aasta tasemele oli Hiiumaa, teistes maakondades töötus langes. Kõige rohkem langes töötus Rapla ja Järva maakonnas, kus töötuid oli aasta taguse perioodiga 25% vähem.

Kui minna omavalistuse tasandile  siis siin on pilt mitmekesisem. Jätan väikesaared välja, sest seal tekitab ühe töötu lisandumine või kadumine väga suure protsentuaalse muutuse. Kõige rohkem on aastaga töötus vähenenud Saarde vallas (-50,5%), Anija 

(-34,9%), Märjamaa (-31,8%), Rapla (-31%) ning Lääne-Harju vallas (-30,4%) vallas. Arvud ei ole suured – me räägime mõnesajast töötust ühes KOV-s. Saarde vallas oli näiteks ainult 53 töötut. Kokku oli nimetatud 5 kohalikus omavalitsuses enam vähem täpselt 1000 töötut.

Samas oli ka kohalikke omavalitsusi, kus töötute arv on aastaga kasvanud. Kõige rohkem kasvas töötus Jõhvi vallas (14,5%), edasi järgnesid Rõuge (12,8%), Alutaguse (9,8%), Räpina (6,5%) ja Harku (4,5%) vallad.

Suvel töötuse langus suure tõenäosusega jätkub, tõehetk selgub sügisel kui algavad jahedamad ilmad ja läheb pimedamaks. Siis on ka selgem kui palju naftakriis tegelikult meie majandust mõjutama hakkab.