Väliskaubanduse numbrid läksid tõusule tänu naftakriisile

Statistikaameti poolt täna avaldatud ekspordi-impordi kasvunumbrid olid muljet tekitavad. Eksport kasvas aprillis 13% ja import 12%. Paljuski on selle kasvu taga mitte koguselised kasvud, vaid kasvanud on hinnad, mis viivad koguväärtuse üles. Kuidas muidu selgitada erinevate naftast ja mineraalsest ainest (põlevkivi) saadud õlide ekspordi muutust. Võrreldes märtsiga eksporditi ligi kaks korda suuremas mahus, eelmise aasta sama perioodiga üle kolme korra rohkem. Viimase näite puhul oli mahu kasv 47%. Samas on ka tõsi, et meie kütteõli tootmine on tänu kasvanud naftahinnale muutunud jälle kasumlikuks ja aitab väärindada põlevkivi, mida me muidu küttena katlasse ajame.

Suure osa sellest kaupade liikumise kasvust annavad kaubad, mille hinnad on viimasel ajal drastiliselt kasvanud, kütuse reeksport on hea näide.  Kõrge kütuse hind muutis väga kasulikuks varem varutud kütus uuesti välja vedada, hinnavahed oli väga tasuvad. Sama kehtib pikemas plaanis tegelikult ka toiduainete ekspordi ja impordi kohta.

Ligi 40% ekspordist on tegelikult reeksport, mis tähendab, et Eestisse tuuakse kaup, mis siit siis uuesti välja viiakse. Klassikaline näide on külmutatud veiseliha, kus me terve veise lihakeha sisse toome ja siis müüme jalad eraldi ning muu rümba eraldi uuesti välismaale maha. Samas kui selline äri tasub ära, siis miks mitte. 

Impordi kasvu taga on samuti kasvanud hinnad, sest näiteks mineraalsed tooted, sh diiselkütuse import kasvas 69%. Igaüks saab aru, et autod ei ole vahepeal kaks korda rohkem diislit võtma hakanud.

Peamised väliskaubanduspartnerid on Eestil jätkuvalt naaberriigid – Soome, Läti ning ka Leedu, järgnevad Rootsi ja Saksmaa. Nendest Soome ja Saksmaa selle aasta majanduse väljavaated on nirud, Lätil ning Rootsil läheb enamvähem sama hästi kui Eestil ning Leedu majandus kasvab mühinal.