Lähis-Ida kriisi esimesed märgid on kohal, inflatsioon kiireneb

Kuigi täna Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi kasv oli madalam kui nädala alguses avaldatud harmoneeritud hinnaindeksi kiirhinnang, näeme siiski, et hinnatõus on hakanud vaikselt hoogu võtma. Kiirhinnangu järgi, kuhu oli lisatud ka välismaalaste Eestis tehtud kulutused, oli hinnatõus 4%, täpsustatud andmetel kasvasid tarbijahinnad 3,7%. Mäletatavasti oli THI kasv eelmine kuu 3.4%.

Kõige suurema panuse hinnatõusu andis transport, sest kütusehinnad on kasvanud tänu Lähis-Ida kriisile. Kahjuks ei ole meil jätkuvalt mitte mingit selgust, millal USA-Iraani sõda mingi rahumeelse lahenduse leiab. Laevad seisavad jätkuvalt Hormuzi väinas liiklustupikus. Diiselkütuse hind on aasta võrdluses kasvanud 32%, maagaas 19,4 ning elekter 9%. Kuna vedelgaasi tootmise ja transportimise taristu on Kataris lõhutud, siis jääb maagaas veel mõnda aega kallimaks kui me harjunud oleme. Kuigi Euroopa otseselt sõltub vähe Lähis ida naftast ja gaasist, siis nende energiaressursside defitsiit on maailmaturu hinna üle viinud ning sellest sõltuvad kõik, ükskõik kuskohast nad oma nafta või gaasi ostavad. 

Kõige selle kordategemine võtab aega ja koheselt ei muutu midagi, isegi kui laevad peaksid täna hakkama vabalt liikuma. Aeg ei tähenda antud juhul kuid või nädalaid vaid pigem aastat või kahte. Teisalt ei ole ka tootjad kiirest defitsiidi likvideerimisest huvitatud, sest kasumid on ju kenad, mida nad täna nafta ja gaasi müügist saavad. Väidetavalt on USA naftaekspordi tulud läbi aegade kõige suuremad. 

Kallim transport hakkab tasapisi mõjutama ka muude teenuste ja kaupade hinda, sest lõpuks me ju kõik sõltume transpordist ühel või teisel viisil. Euroopa Komisjon prognoosib oma hiljutises raportis Eesti selle aasta hinnatõusuks 4,4%. Ka see prognoos viitab pigem hinnatõusu kiirenemisele.