Täna avaldatud tööstustoodangu statistika näitab Lähis-Ida kriisi mõjude jõudmist majandusse

Täna avaldas Statistikamet andmed veebruaris loodud tööstustoodangu kohta. Töötlevas tööstuses mahud kahanesid 3,2% ning energeetikas 15%. Energeetika langus oli prognoositav, sest ilmad on soojad ja õues on valge ning elektrit ja kütet kulub vähem, lisaks toob odav elektri hind turule pigem imporditud elektri.

Tegelikkuses oli prognoositav ka töötleva tööstuse kahanemine, sest esmased ootused, et Iraani kriis on ajutine, ei ole täna ilmselgelt täitunud.  Esmane Iraani sõja mõju laine jõudis meile kohale läbi kallinenud kütuse ehk kõikvõimalikud transporditeenused muutusid kalimaks. Alates kaubavedudest ja lõpetades bussi- ja lennureisidega. Tasapisi hakkavad kallinenud tarneahelate ning kütuse hinna mõjud jõudma ka tootmisse. Kaks järgmist suuremat mõjukanalit hakkavad elu mõjutama pigem sügisel, kui algab uus kütteperiood ja juhuelekter (päike ja tuul) meid enam ei aita. Nafta- ja gaasikriis jõuab siis energiahindadesse. Kolmas kanal on sügisel kallinenud toiduained, sest põllumajandustootmine kallineb läbi kasvanud väetiste hindade. Üks on küll kindel – inflatsiooni numbrid tulevad sellel aastal kõrged, võibolla kõrgemad isegi kui eelmisel aastal.