Blogi|I kvartali majandusnäitajad peegeldavad aasta alguse suhteliselt head seisu, veel 

I kvartali majandusnäitajad peegeldavad aasta alguse suhteliselt head seisu, veel 

Raul Eamets

Täna avaldas Statistikaamet terve portsu tabeleid, mis kirjeldasid majanduse seisu esimeses kvartalis. Sellest on varem ka kirjutatud, et esimese kvartali pilt on veel päris hea, v.a kaubandussektor, sest Iraani sõja mõjud ei olnud siis veel  majandusse jõudnud.

Ehitamine kasvas I kvartalis 5%, hoonete ehitamise maht kasvas 8% ning rajatiste ehitamise maht kahanes 7%. See on natuke üllatav, sest eeldada võis, et Rail Balticu ehitus käib täie hooga, vedades kasvule kogu ehitussektorit. Tundub et ei vea. Tulevik paraku väga roosiline ei ole, sest ehituslubade maht kahanes I kvartalis 20% ning ka eile avaldatud kindlustunde näitajad olid ehitussektoris viletsad.

Kaubanduse näitajad olid sügavas miinuses, jaekaubandus kokku vähenes I kvartalis aasta võrdluses 20%, toidukaupade müük vähenes 10% ning tööstuskaupade müük 30%. Kuna kütuse hind on tõusnud, siis ei päästnud jaekaubandust ka tanklate müük. Viimane vähenes samuti 6%. Aprilli andmed avaldatakse homme, aga ei ole põhjust arvata, et langustrend peaks äkitselt üles pöörama.

Turismisektori näitajad olid esimese kvartalis üldises vaates positiivse poole peal, majutussektori mahud kasvasid 20%, ning reisbüroode müügimahud 17%, restoraniäris oli väike tagasilöök, võrreldes aasta taguse ajaga olid mahud 4% väiksemad.

Täna avaldati ka ettevõtete agregeeritud majandusnäitajad I kvartali kohta. Töötajate arv oli I kvartalis praktiliselt sama, mis aasta tagasi, vähenemine 0,6%. Tööjõukulud olid aastaga kasvanud 5%, müügitulu 6,4%, kasvanud olid ka kogukulud (5,2%), seega kogukasumid natuke suurenesid. Sektoreid pidi oli pilt väga erinev. Näiteks ehituses on tööjõukulud kasvanud 5,9%, töötlevas tööstuses 6,4%, samas kui transpordis ainult 2,8% ning põllumajanduses 2,3%. On ka ekstreemsemaid näiteid: koksi ja naftatoodete tootmises, kuhu alla läheb ka põlevkiviõli, kasvasid tööjõu kulud 180%. Põhjus lihtne – kallis naftahind on teinud põlevkiviõli tootmise kasumlikuks ja on rohkem inimesi vaja palgata, töötajate arv on pea kolmekordistunud võrreldes aasta taguse ajaga. Ka müügimahud kasvasid aasta võrdluses 81%.