Eluasemeturu elavnemist vedasid II kvartalis järelturu korterite tehingud väljaspool Tallinna

Eluasemeturu elavnemisest annavad kõige paremini märku eluasemete hinnad. Kui nõudlus hakkab kasvama, siis hakkavad ka hinnad tõusma. Täna avaldatud Statistikaameti andmed näitavad, et korterite hinnad kasvasid II kvartalis aasta võrdluses 5,3% ning majade hinnad 6,8%. Tehingute maht oli madalam kui aasta tagasi, välja arvatud järelturu korterite tehingute maht väljaspool Tallinna , mis kasvas.

Kinnisvara hind on võrreldes sissetulekutega viimase 6-7 aastaga kiiremini kasvanud. Seda just suuremates keskustes, sellest räägib ka tõsiasi, et tehingute rahalised mahud Tallinnas vähenesid. Paljude perede jaoks on hinnad muutunud liiga kõrgeks. Kui me vaatame keskmise palga kasvu koroona eelsest ajast, siis võrreldavatel perioodidel (2019 II kvartal võrreldes 2026 II kvartal), on keskmine palk 7 aastaga kasvanud 62%, samas kui eluase on kallinenud keskmiselt 92%. Seetõttu on arusaadav, et järelturu korterite ostmine on suurenenud, sest nende hind on lihtsalt jõukohasem. Järelturu korterite madalamat hinda toetab ka tõsiasi, et väljaspool suuremaid keskusi on riigi poolt finantseeritud kortermajande renoveerimist veel vähem toimunud võrreldes kolme keskusega. Kliimaministeeriumi tellitud raportist nähtub, et aastatel 2010-2024 läks 58% renoveerimisprojektidest Harju, Tartu ning Pärnu maakonda, ülejäänud maakondadele jäi seega 42%. 

Kui tahame, et inimesed koliksid rohkem maale, näiteks selleks, et sünniks rohkem lapsi, siis tuleb eelisarendada ja toetada elamufondi ehitamist ja renoveerimist just väljaspool suuri keskusi.