Madala haridustasemega noorte osakaal on lubamatult kõrge

Statistikaamet avaldas täna andmed madala haridustasemega noorte kohta. Madala haridustasemega noor on inimene, kellel ei ole omandatud keskharidust ja kes hetkel ei õpi, et seda omandada. Vanusegrupp on 18-24 aastased ehk siis täisealised noored. 

Miks see vanusegrupp on oluline? Esiteks on tööpuudus ja haridustase väga selgelt seotud. Põhiharidusega inimeste töötus on oluliselt kõrgem kui keskharidusega inimeste töötus, rääkimata kõrgharidusest. Teiseks on noorte töötus meil viimastel aastatel olnud kasvutrendis. Seega on haridustase oluline tööhõives osalemise indikaator.

Kokku oli madala haridusega noori kogu vanusegrupist 16%, meeste protsent on suurem 19%, naistel madalam 12,5%. Maakondadest oli madala haridustasemega noori kõige rohkem Valgamaal (23%), Järvamaal (21%), Lääne-Virumaal (20,6% ja Jõgevamaal (20%). Iga viies noor, seda on selgelt liiga palju.

Kõige madalamad olid vastavad näitajad Hiiu maakonnas (11,7%), Tartumaal (13,7%) ning Harjumaa (14,1%) ja Saaremaal (14,3%).

Kui vaatame, kuidas on olnud dünaamika viimase kolme aasta jooksul ehk võrdleme 2026. aasta andmeid 2023. aasta andmetega, siis kõige rohkem on madala haridusega noorte arv kasvanud Hiiumaal (15%), Tallinna linnas (10,5%), Narva linnas ja Pärnu linnas (mõlemas 9,7%). Vähenemine on olnud kõige suurem Raplamaal (-5,4%), järgnevad Tartumaa (-3,4%), Järvamaa (-3,2%) ja Saaremaa (-3,1%).

Teema on tõsine ja osakaalud kõrged. Haridusministeerium on asunud probleemiga tegelema, loodame, et läbi kutsehariduse antav kohustuslik keskharidus hakkab probleemi tasapisi lahendama,  kuid takistuseks võib saada osade noorte ebapiisav riigikeele oskus. Probleeme, millega tegeleda, on piisavalt. Sügisene segadus gümnaasiumikohtade saamisel näitas, et pikk tee on veel minna.