Suvi toob tööturule leevendust, aga on ka valdu, kus töötus on kasvanud

Suvi toob tööturule reeglina positiivseid uudiseid. Täna avaldas Statistikaamet registreeritud töötute arvu regionaalses lõikes ehk me saame vaadata kui palju oli töötuid Rõuge vallas või Vormsi saarel. Pilt on rõõmustav, sest töötute arv on jaanuariga võrreldes vähenenud 6600 inimese võrra. See tulemus on ka loogiline, sest suvel ongi rohkem töökohti, eriti turismi või põllumajandusega seotud valdkondades. Hea uudis on ka see, et võrreldes eelmise aasta juuniga on registreeritud töötute arv vähenenud 12,5% ja kokku oli töötuid 39500. Nii vähe töötuid oli meil kaheksa aastat tagasi 2018. a juunis.

Kui minna kohalike omavalitsuste tasemele, siis oli töötute arvu vähenemine kõige suurem Saarde vallas (-45%), Märjamaal (-34%), Rapla vallas (-32%), Paide (-32%) ja Loksa linnas  (-30%) ning Kehtna vallas (-30%). Üle 25% vähenes töötus veel ka Narva- Jõesuus, Anija ja Türi vallas. Jätsin loetelust välja väikesaared, kus arvud on väga väikesed, näiteks Kihnus oli  aasta võrdluses10 töötu asemel 4,  mis tähendab, et vähenemine oli 60%.

Oli ka kohalikke omavalitsusi, kus töötute arv on aasta võrdluses kasvanud. Näiteks Jõhvi (23%), Räpina (13%), Rõuge (12%) ja Alutaguse vallas (10%). Eks need arvud ja kohad näitavad selgelt ääremaade probleeme ning tõsiselt võetava regionaalpoliitika puudumist. NUTS 2 regionaalse erandi taotlemisest Eestile on eksperdid rääkinud aastakümneid.

Maakondadest on töötus kõige rohkem vähenenud Järva ja Rapla maakonnas, kus langus oli 26%. Põlva maakonnas on töötus jäänud samale tasemele nagu aasta tagasi. Teistes maakondades  töötus langes samuti.

Kokkuvõttes võib öelda, et suvi toob alati leevendust tööturule, tõehetk saabub aga sügisel kui ajutisi töökohti on vähem ning paljud värsked tudengihakatised hakkavad ka õpingute kõrvalt tööd otsima. Siis on ka näha kui suure hooga Lähis-Ida kriisi mõjud meie majandusse sisse sõidavad. Loodame, et see hoog ei ole väga suur.