Majutus on kerges kasvutrendis, samas hiidlased millegi pärast turistide raha ei taha

Täna avaldas Statistikaamet majutusasutuste statistika. Saame teada kui palju peatus mais hotellides ja teistes majutusasutustes Eesti ja välismaa turiste ja kuidas need näitajad on muutunud võrreldes eelmise aasta maiga. Üldine mulje on positiivne, sest majutusasutustes peatus mais 5,3% rohkem inimesi kui aasta tagasi. Eesti siseturistide osakaal jäi aastases võrdluses praktiliselt samaks, küll aga oli 9% kasvanud välisturistide arv. Kokku peatus mais meie majutusasutustes 320 292 inimest. 73% majutustest olid seotud puhkusega.

Tavapäraselt jõuab välisturistidest ainult väike osa väljaspoole Tallinna. Mais oli nende osakaal, kes peatusid väljaspool Tallinna, 28,3%. Nendest omakorda 9,8% olid Pärnus ja selle ümbruses ja 6,7% Tartu linnas või maakonnas. Ülejäänud maakondadesse jäi seega vähem kui 12% kõikidest välisturistidest.

Siseturismi osas oli pilt rõõmsam, Harjumaa ja Tallinna osakaal oli 33%. Pärnus peatus 13,6%, Tartus 10,4% ning Ida-Virus 9,7% kõikidest siseturistidest. Kõige vähem peatus Eesti inimesi Jõgevamaal ja Raplamaal.

Kui me vaatame dünaamikat ehk kuidas majutatute arv on aasta taguse maiga muutunud, siis kõige rohkem on majutatute arv aastaga kasvanud Tallinnas (kasv 9,6%) ning Valga maakonnas (+14%). Mõlemal pool andis lõviosa kasvust välismaalt pärit majutatute arvu kasv. Valgamaal oli välismaalt saabunud külalisi koguni kaks korda rohkem kui eelmise aasta mais.

Oli ka maakondi, kus majutatute arv langes. Negatiivses võtmes paistis silma Hiiumaa, kus majutatute arv vähenes aasta võrdluses 35%, suurem langus oli veel ka Järva ja Saare maakonnas, vastavalt 14,8% ning 15,6%. Hiiumaa puhul teeb muret, et tegemist on viimase viie aasta madalaima näitajaga kui me võrdleme mai kuusid. Majutatute arv vähenes aasta võrdluses veel Ida-Virus, Jõgeva, Rapla ja Viljandi maakonnas. Mujal oli kasv.