Põlluhooaja lõpp: seis on suurepärane, aga mitte lootusetu
Tänavune viljakoristus on lõppenud ning Eesti teraviljakasvatajatele kujunes saagiaasta üheks viimaste aastate edukamaks. Sügisel avaldatud andmed kinnitavad head saaki, kuid ettevõtete majandustulemus sõltub sellest, millise hinnaga õnnestub toodang müüa ja kui suured on tootmiskulud. Loomakasvatuses on olukord ebaühtlasem: karjad küll taastuvad, ent piimatootjaid survestab mullusest madalam kokkuostuhind.
Suure pildi adekvaatseks tajumiseks tuleb arvestada, et eelneva kolme aastaga kandis Eesti põllumajandussektor üle 350 miljoni euro kahjumit. Seega tänavune parem saak ja soodsamad müügivõimalused aitavad ettevõtete olukorda leevendada, kuid varasemate kaotuste tagasiteenimine võtab aega.
Kevadel kardetud põuaohtu leevendasid hilisemad sademed, mis ühtlasi soodustasid saagi kasvu. ERR-i 12. oktoobri ülevaates viidatud Statistikaameti andmetel ulatus tänavune teravilja kogusaak ligi 1,55 miljoni tonnini ning nisu saagikus oli viimase 14 aasta kõrgeim. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul oli tänavune aasta teravilja, kaunvilja ning rapsi ja rüpsi saagikust koos arvestades Eesti ajaloo paremuselt kolmas. Suurem saak annab ettevõtetele parema võimaluse tootmiskulusid katta.
Piirkonniti ja tootjati erineb nii saagikus, kvaliteet kui saadav müügitulu
Saagi koguse kõrval on oluline selle kvaliteet. Suvel tekitas muret nisu proteiinisisaldus ja väetamisel tehtud kokkuhoiu võimalik mõju saagile. Liiga väikese proteiinisisaldusega vili võib minna müüki odavama söödanisuna. Seetõttu tuleb müügitulu hinnates arvestada nii saagikuse kui ka iga viljapartii kvaliteedinäitajatega.
Vilja kvaliteeti ohustasid ka seenhaigused, sealhulgas fusarioos. Lisaks saagikuse vähendamisele võib see halvendada vilja kvaliteeti. Kui laborianalüüsides tuvastatakse suur mükotoksiinide sisaldus, võib vilja toiduturule müümine olla raskendatud või tuleb leppida madalama hinnaga.
Tausta tunnetamiseks lisan siia ka ühe tootja kommentaari: „Tänavune aasta oli üks edukamaid: saime vilja õigel ajal koristatud ning saagikus oli viimaste aastate kõrgeim. Suurim probleem oli valge fusarioosi laialdane levik, mis kahjustas teravilja ja halvendas saagi kvaliteeti. Haigus levis üle Eesti ning jõusöödatehastel oli seetõttu raske söödaks sobivat vilja varuda. Meil õnnestus siiski kogu vili müüa ja fusarioosist tingitud allahindlused jäid väikeseks. Ka hinnad olid mullusest mõnevõrra kõrgemad, nii et kokkuvõttes võime teraviljakasvatuse tulemusega rahule jääda.“
Sügiseks on paranenud ka vilja müügivõimalused. Maalehe 11. oktoobri turuülevaates märkis Scandagra viljaäri juht Marge Pähkel, et teravilja maailmaturuhind oli suvega võrreldes tõusnud. Pakkumist oli turul siiski piisavalt ning hindade edasine käik sõltus muu hulgas Musta mere piirkonna ekspordivõimalustest.
Tootja jaoks on seega oluline, millal ja mis tingimustel vili müüakse. Näiteks tähendab 8000-tonnise saagi puhul 20 €/t hinnavahe 160 000 euro suurust erinevust käibes.
Rapsikasvatajate väljavaadet hinnati Maalehe oktoobrikuises turuülevaates soodsaks nii hinna kui ka seemnete suure õlisisalduse tõttu. Ka siin sõltub lõplik tulemus ettevõtte tootmiskuludest ja müügilepingutest.
Parema saagi ja müügihinna mõju vähendavad suured tootmiskulud. Oktoobrikuises viljaturu ülevaates toodi esile väetiste ja kütuse kõrget hinda. Kuigi suvel langes kütusehind kriisieelsele tasemele, ei saa sellest järeldada, et sama kulueelis püsib ka novembris. Juulikuised nafta- ja gaasihinnad ei kajasta praegust olukorda. Ettevõtte tegelikud kulud sõltuvad ostulepingutest, energiakasutusest ja vilja kuivatamiseks kulunud summast.
Loomakasvatuses on näha taastumise märke
Statistikaameti 14. septembril avaldatud andmetel oli Eestis teise kvartali lõpus 241 200 veist, neist 85 200 piimalehma. Veiste arv kasvas aastaga 2% ning piimalehmade arv jõudis viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele. Teises kvartalis toodeti 244 600 tonni piima. Karjade suurenemine ei tähenda siiski, et tootjate kasumlikkus oleks samas tempos paranenud.
Suurema karja pidamiseks ületalve tuli ka sööta varuda rohkem - lisan siia ühe tootja kommentaari rohusilo varumise kohta: „Vaatamata heitlikule ilmale võime lõppenud taimekasvatushooaja lugeda õnnestunuks. Rohusilo varusime neljast niitest. Viimase niite lõpetasime 29. oktoobril, koristades veel neilt põldudelt, mis masinaid kandsid. Maisisilo koristamise ajal ei olnud õnneks suuremaid sadusid ning põllud kandsid raskeid masinaid hästi.“
Piimatootjate kasumlikkust mõjutab eelkõige kokkuostuhind. Värskeimad kasutatud hinnaandmed pärinevad septembrist: Statistikaameti andmetel maksti 2026. aasta septembris piima eest keskmiselt 397,81 eurot tonnist, augustis 383,71 eurot ning aasta varem septembris 503,73 eurot. Ehk siis piima hind tõusis septembris kuuga 3,7%, kuid jäi mullusest 21,0% madalamaks. Kuine hinnatõus andis põhjust optimismiks, ent tootja jaoks on endiselt määrav, kas müügitulu katab sööda-, energia-, tööjõu- ja finantseerimiskulud.
Ka seakasvatuses on taastumise märke. Statistikaameti järgi vähendas Aafrika seakatk sigade arvu 2025. aasta lõpuks 198 000 loomani. Tänavu esimese kvartali lõpus oli sigu 190 000, teise kvartali lõpuks aga juba 218 000. Sealiha toodang vähenes siiski ka teises kvartalis, sest karja suurenemine ei kajastu toodangus koheselt.
Veiseliha toodang suurenes teises kvartalis aastaga 3%, kuid võrdlusbaas oli madal: 2025. aastal toodeti Eestis ligi 10 000 tonni veiseliha, mis oli kõigi aegade väikseim kogus. Kodulinde oli teise kvartali lõpus 2,53 miljonit, kvartalis toodeti 5839 tonni linnuliha ja 54,5 miljonit muna. Lammaste ja kitsede arv vähenes jätkuvalt.
Loomakasvatuse olukord erineb seega tootmissuuniti. Neid näitajaid tõlgendades tuleb ka meeles pidada, et need kirjeldavad teist kvartalit, mitte kogu 2026. aasta tulemust.
Sektori investeerimisvõimekus ja ettevõtete areng sõltuvad suuresti sellest, kui hästi suudavad tootjad oma kulusid kontrolli all hoida. 2026. aasta paremad tulemused annavad ettevõtetele võimaluse investeerida tootmise tõhustamisse, et tulevikus senisest efektiivsemalt toota.
Kokkuvõttes on tänavune sügis toonud põllumajandussektorile hingamisruumi, kuid mitte lahendanud kõiki probleeme. Teraviljakasvatajate edasine käekäik sõltub laos oleva vilja müügihinnast ja sellest, kui palju jääb tulust alles pärast kulude tasumist. Piimatootjate jaoks on oluline, kas septembris alanud hinnatõus jätkub. Püsivamaks taastumiseks on vaja, et tugev tootmistulemus kajastuks ka ettevõtete kasumlikkuses.