Mugavus läheb ettevõtjatele sadu tuhandeid eurosid maksma
Kui ettevõtte arvelduskontol seisab 5 miljonit eurot ja pank selle eest intressi ei maksa, loobub ettevõte igal aastal umbes 100 000 eurost tulust. Ometi teeb suur osa Eesti ettevõtteid täpselt seda, sest ettevõtjate seas on levinud praktika hoida arveldused kõik ühes pangas.
Sageli on selline nõue lausa pankade laenulepingusse sisse kirjutatud. Kui pank ei paku kontojäägile mõistlikku intressi, on tegemist puhtakujulise finantsilise ebaefektiivsusega ehk teisisõnu – ettevõte loobub vabatahtlikult tulust. Aga ajad ei ole enam sellised, kus raha liikus mitu päeva ühest pangast teise. Välkmaksed liigutavad raha ühest pangast teise sekunditega.
Tänane seis on see, et paljud ettevõtjad on lihtsalt harjunud ühes pangas arveldama. Keerulisemad ettevõtted on üles ehitanud rahavoogude juhtimiseks niinimetatud cash management lahendused ehk kontsernikontod. Sellised tehniliselt võimsad lahendused on vajalikud operatiivseks rahavoogude juhtimiseks, kuid neid ei peaks segamini ajama vabalt rahalt teenitava tootlikkusega. Ettevõtted võiksid kasutada panku vastavalt nende tugevustele ning hoida vaba likviidsust seal, kus sellele makstakse konkurentsivõimelist intressi.
Laiendame piire! Miks piirduda ühe pangaga, kui tänapäevane kiire maksete infrastruktuur võimaldab luua lihtsat ja tunduvalt tulusamat pankadevahelist niinimetatud treasury-lahendust?
Pankadevaheline treasury-lahendus
Eestis tegutsevad pangad alluvad samale regulatiivsele raamistikule ja Finantsinspektsiooni järelevalvele. On panku, mis on spetsialiseerunud ulatuslikele arvelduslahendustele nagu rahvusvahelised maksed, valuutatehingud, pangalingid, kaarditerminalid ning aktiivne väärtpaberitega kauplemine. Need on head partnerid igapäevaseks äritegevuseks, kuid need ei ole alati parimad kohad raha hoidmiseks.
Välkmaksed annavad finantsjuhile võimaluse ehitada üles lihtsa, kuid väga efektiivse pankadevahelise treasury-süsteemi, mis võiks olla selline:
- Igapäevane arveldus - Ettevõtte maksed, laekumised, pangalingid ja kaarditehingud toimuvad mõnes universaalpangas.
- Liigse likviidsuse liigutamine - Päeva lõpus või nädala lõikes tuvastatakse likviidsusvajadust ületav puhver ning see kantakse automaatselt ja paari klikiga panka, mis pakub kogumiskontole või arvelduskontole õiglast intressi.
- Kiire tagastus - Vajaduse tekkides liigub raha välkmaksena sekunditega tagasi arvelduspanka.
Numbrid räägivad iseenda eest
On ettevõtteid, kus arvelduskontode jäägid vajavad päriselt tähelepanu, sest seisva raha väärtus väheneb inflatsioonisurvel. Näiteks holding ja emaettevõtted, mis hoiavad grupi ettevõtte kapitali; kinnisvara arendusettevõtted, kellel on projektid valmis saanud ja objekt müüdud; infotehnoloogia ettevõtted, kes on kaasanud suuremal hulgal kapitali; kohalike omavalitsuste asutused, või miks ka mitte väiksemad investeerimiskehad, mis on loodud omanike end raha majandamiseks. Saamata jäänud tulu intessidelt võib olla väga suur!
Kui sinu ettevõtte arvelduskontol seisab näiteks 5 miljonit eurot ja pank selle eest intressi ei maksa, teeb see ettevõtja jaoks saamata jäänud tuluks 100 000 eurot aastas (arvestusega, kui makstav intress oleks 2% aasta baasil). Raske mõista, miks sellisest rahast loobutakse!
Mis see 100 000 eurot ettevõtte jaoks tegelikult on?
- Võimalus finantseerida uut tootearendust või viia läbi mitu suurt turunduskampaaniat;
- 2–3 spetsialisti aastane palk või kogu meeskonna preemiafond;
- Omanikule makstavad täiendavad dividendid;
- Märkimisväärse suurusega kliendi- või meeskonnaüritus.
Isegi väiksemate summade puhul nt 500 000 eurot kontol tähendab 2% intress 10 000 eurot puhast tulu aastas tegevuse eest, mis nõuab konto avamist teises pangas ja maksekorralduse kinnitamiseks PIN koodi sisestamist.
Finantsjuhtimise pankadevaheline lahendus
Sõltuvus ühest pangast ja madalate intressimääradega iseenda karistamine on lausa epideemiline. Universaalpankade makselahendused on väga head, kuid kombineerides ühe panga arvelduslahendused teises kõrgema hoiuse- või kontointressidega teises pangas, saab ettevõte mugavalt arveldada ja maksimaalse tootluse oma vabalt kapitalilt.
Muidugi ei pea ettevõte hoidma kogu likviidsust ühes kõrgema intressiga pangas ning treasury lahenduse ülesehitamisel tuleb arvestada ettevõtte enda riskipoliitikat ja operatiivseid vajadusi. Kuid nullilähedase tootlusega suurte kontojääkide hoidmine üksnes harjumusest ei ole enamasti põhjendatud.