Blogi | Majanduskeskkonna ülevaade: maailma majandus

Majanduskeskkonna ülevaade: maailma majandus

Aasta 2023 oli maailma majandusele väga keeruline periood. Ukraina sõda jätkus oodatust kauem ning geopoliitikasse lisandus uuski tegur – Iisraeli-Hamasi sõda, mis on lisaks Ukraina sõjalt tähelepanu kõrvale juhtimisele kohati lõhestanud ka Ukraina liitlasi. Ukraina sõda, kliimamuutused ja India piirangud riisi ekspordile põhjustasid globaalselt toiduainete hindade tõusu.

Kolm peamist 2023. aasta majanduse arengu mõjutegurit:

  • Energiavarustuskindlus – kui möödunud aasta alguses oli veel ebaselge, kuivõrd õnnestub sanktsioonide alla jäänud Venemaa gaasi asendamine uute tarnijatega ja alternatiivsete energiaallikatega, siis tänaseks võime öelda, et suhteliselt soe talv ja uued varustuskanalid lahendasid selle probleemi päris edukalt. Samas on energiahinnad jäänud tunduvalt kõrgemaks kui enne sõda ja on seega olnud oluliseks inflatsiooniteguriks.
  • Kõrged intressimäärad – majanduse taastumisele vastu töötades on kõrged intressid vähendanud krediidiga finantseeritavate kestvuskaupade tootmist ja mõjutanud kinnisvaraturgu koos elamuehitusega. Inflatsioon on küll maailmas aeglustunud, ent enamik prognoose ei näe 2024. aasta jooksul siiski soovitud 2%-ni jõudmist.
  • Kõrged energiahinnad – maailma vaates võitsid energiakandjad (peamiselt gaasi ja naftat) eksportivad riigid ning kaotasid suure tööstussektoriga riigid. Neid mõjutas hinnatõus rohkem, sest tööstus on üldiselt energiamahukam kui teenindussektor (nt Saksamaa majandus pöördus 2023. aastal langusesse).

Mida võime oodata 2024. aastalt?

Maailmamajandus hakkab 2024. aastal tasapisi kriisist väljuma, kuid taastumine on aeglasem kui algselt eeldati. Kõige paremini läheb tõenäoliselt India ja Hiina majandusel, millele järgneb USA. Euroopa Liidu majanduse seis on kõige määramatum. Juba jaanuaris oli näha, et riikide keskpangad on oma aastalõpu hinnangutes toonud majanduskasvu näitajaid allapoole – Saksa keskpank prognoosis aasta lõpus majanduskasvuks 0,4%, Prantsuse keskpank 0,9% ja Itaalia keskpank 0,6%.

2024. aasta algus toob Euroopasse dilemma – kas langetada intressimäärasid juba aasta alguses või aasta teises pooles? Euroopa Keskpanga peamine argument intresside langetamise vastu aasta alguses on suhteliselt kõrge inflatsioonimäär. Kui aga märtsis-aprillis avaldatavad 2023. aasta neljanda kvartali majanduskasvu näitajad on oodatust kehvemad, aeglustub eeldatavasti ka inflatsioon. Intressimäärade langetamise poolt räägib ka riikide suur võlakoormus. Olemasolevate laenude teenindamine on muutunud riikide eelarvetele juba tuntavaks koormaks ja majanduse elavdamiseks vajalike uute laenude teenindamine on kallis. Tänaste prognooside järgi ei jõua Eurotsooni inflatsiooni­näitajad siiski 2024. aastal sihttasemeni ning seetõttu ei ole Euroopa Keskpangal põhjust baasintressimäärade kiireks langetamiseks.

Intressimäärade muutus mõjutab otseselt vahetuskursse

Kui realiseerub prognoos, et USA Föderaalreserv hakkab intresse alandama juba 2024. aasta alguses, ent Euroopa Keskpank teeb seda alles 2024. aasta lõpus või 2025. aasta alguses, võib lihtsale majandusloogikale tuginedes eeldada, et euro hakkab USA dollari suhtes kallinema. Euro kallinemine mõjutab omakorda negatiivselt Euroopa Liidu suurte eksportööride (eelkõige Saksamaa) majandusnäitajaid. Probleemid Saksa majanduses avaldavad jällegi mõju Skandinaavia riikidele ning see jõuab omakorda doominoefektina ka Balti riikide majandusse.

Kokkuvõttes geopoliitiline ebakindlus jätkub ja inflatsioonisurve mõjutab investeerimisaktiivsust pigem negatiivselt. Kui lisada ka protektsionismi kasv ja ekspordimahtude vähendamine, on raske leida maailmamajanduses 2024. aastal olulist kasvumootorit. Vähemalt Euroopas näeme majanduses pigem nullkasvu ehk stagnatsiooni.