Kütuse kallinemine märtsis veel ehitushindadesse ei jõudnud

Statistikaameti pool täna avaldatud ehitushinnaindeks tõusis aastaga 2% ja võrreldes 2024. aasta märtsiga on ehitushinnad kasvanud 3,4%. See on tegelikult suhteliselt tagasihoidlik kasv kui võrrelda üldise hinnatõusuga, mis samal perioodil on toimunud. Võime isegi öelda, et võrreldes üldise hinnakasvuga on ehitus läinud suhteliselt odavamaks. Kõlab muidugi provokatiivselt.

Aasta alguses tõstis ehitamise hinda eelkõige palgakasv, mis on seletatav tulemustasude väljamaksmisega ning teisalt räägitakse aasta alguses läbi uue aasta palgad. Kui hinnad kasvavad, siis küsitakse ka kõrgemat palka. Kuna töötus on suhteliselt madal ja paljud ukrainlased on koju või kuskile mujale Euroopasse edasi läinud, siis ei ole ka töötajate järjekorda ukse taga.

Masinate kasutamisest tulenev hinnatõus ootab meid lähikuudel ees, sest kasvanud kütusekulud hakkavad kahtlemata mõjutama ka ehitamise hinda. Tööandjate ettepanek, et valitsus vaataks üle suurte riigihangete hanketingimused, on lihtsalt ettevaatav abipalve. Ehitajad on juba väga hästi aru saanud, et varasemalt kokku lepitud ehitushindadest ei ole sellel aastal võimalik kinni pidada, kui vaatame, mis on toimunud kütusehindadega. Suurte taristuobjektide nagu Rail Baltic puhul on kütuse kulul väga suur osa kogu objekti maksumusest, sest kogu materjal tuleb ju kuskilt kohale tuua ja kohapeal ka ära planeerida. Seda tegevad masinad võtavad paju kütust. Lähis-Ida sõda  veel vaibumise märke ei näita ja naftatankerid ei liigu. Mida kauem see tupikseis kestab, sest pikemaks ja valusamaks naftahinna mõjud maailma majandusele kujunevad.