Blogi|Eestlaste jõulukinkide eelarve jääb valdavalt 250 euro piiresse, ligi kolmandik kulutab mullusest vähem

Eestlaste jõulukinkide eelarve jääb valdavalt 250 euro piiresse, ligi kolmandik kulutab mullusest vähem

Ligi kolmandik eestlastest plaanib kulutada jõulukinkidele vähem raha kui aasta tagasi ning enamik vastajatest kavatseb kinkide tegemisel piirduda kuni 250 euroga, selgub Bigbanki tellimusel Norstati poolt novembris läbi viidud küsitlusest.

Eesti inimestest kavatseb 31% kulutada kinkidele kindlasti vähem raha kui aasta tagasi, 63% inimeste kingieelarve jääb samale tasemele ja vaid 6% kinnitas, et kulutab tänavu rohkem kui mullu. "Uuring kinnitab, et Eesti inimeste üldine finantsdistsipliin on pigem hea, ostud aegsasti planeeritud ja eelarve paigas. Samas on jõulud muidugi aeg, kus võiks endale ja lähedastele tavapärasest enam ilusaid hetki lubada," kommenteerib Bigbank Eesti turundusjuht Mairon Pihor.

Uuringu kohaselt on 38% vastajatest arvestanud kinkide ostmisel 100–250-eurose väljaminekuga ja 31% kavatseb piirduda kuni 100 euroga. Märksa vähem ehk 15% on neid, kelle väljaminekud ulatuvad kuni 450 euroni ning vaid 9% plaanib kinkidele kulutada üle 450 euro. Vastanutest 7% kinnitas aga, et ei plaani sel aastal üldse kingitusi osta.

Bigbanki esindaja sõnul näitavad uuringu tulemused, et Eesti inimesed on jõuluostude planeerimisel valdavalt realistlikud ning väldivad üle jõu käivaid kohustusi. “Jõulud ja pühadeaeg on kahtlemata suuremate väljaminekutega periood ja on mõistetav, et inimesed mõtlevad kulutused hoolikalt läbi,” selgitab Pihor, kelle kinnitusel plaanib 89% vastajatest kingituste eest tasuda olemasolevate rahaliste vahenditega, alternatiivina kaalutakse jõulurõõmu loomiseks kasutada vähemal määral ka erinevaid järelmaksu või laenuvõimalusi.

Kingitustena eelistatakse tänavu kõige sagedamini söögi- ja joogipoolist ning ilu- ja tervisetooteid, mida nimetas vastavalt 40% ja 39% küsitletutest, populaarsed kingiideed on ka kultuurielamused, raamatud ja kinkekaardid. Seevastu jäävad tahaplaanile suuremat väljaminekut nõudvad kingid nagu elektroonika (13%), nutiseadmed (9%) või puhkusereisid (2,5%).