Töötus on sügisel kiiresti kasvama hakanud, registreeritud töötuse andmed sama trendi ei kinnita
Täna avaldas Statistikaamet III kvartali tööjõu uuringu andmed. Need on küsitlusepõhised andmed, mis täiendavad registreeritud töötute arve ja mis on rahvusvaheliselt võrreldavad teiste riikidega, sest kõik Euroopa riigid mõõdavad sellisel viisil töötute ja hõivatute arvu. Tööpuudus kasvas kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga ning võrreldes ka aastataguse näitajaga. Töötuse määr oli 7,9%. Tunnistan, et mina seda numbrit hästi ei usu.
See, et sügisel töötus kasvab võrreldes suvega, on tavapärane, aga tavapärane ei ole see, et vahe II ja III kvartali tulemuse vahel on nii suur. Jäävad ju kolmandasse kvartalisse ka juuli ja august kui meil on päris palju hooajalisi töid nii turismisektoris kui ka põllumajanduses. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli töötuid 4000 rohkem ja võrreldes II kvartaliga pea 10 000 töötut rohkem. Nii suured kõikumised tulevad sellest, et valimipõhiselt laiendatakse andmeid kogu rahvastiku peale ja kui igas kvartalis (ka erinevatel aastatel) ei ole täpselt samas proportsioonis naisi mehi või erinevaid vanusegruppe, siis kipuvadki laiendatud andmed kõikuma väga laial skaalal.
Mis annab põhjust nii arvata? Tööpuuduse puhul on olemas nö kontrollnäitajad ehk meil jookseb paralleelselt kõrval ka registreeritud töötute arvestus, mida peab Töötukassa. Kui me kõrvutame tööjõu uuringu andmeid registreeritud töötute andmetega, siis näeme, et registreeritud töötute arv langeb, samas kui küsitlusepõhine töötus kasvab. Ma ei räägi tasemetest vaid trendist, mis suunas toimub liikumine. Registreeritud töötus on terve aasta olnud langustrendis kui küsitlusepõhine töötus hakkas kolmandas kvartalis ootamatult ja väga kiirelt kasvama. Midagi siin ei klapi ja pilt ei ole loogiline kui me kahe andmebaasi trende võrdleme. Kordan üle – need on erinevad näitajad ja numbrid peavadki olema erinevad (sellest kirjutab statistikaamet ka oma selgitustes siin), mina räägin trendist. Ma ka ei tea, et oleks toimunud mingeid muudatusi seadusandluses, mis oleks registreeritud töötute arvu vaikselt langema pannud.
Jätkuvalt on kõrge ka noorte tööpuudus, mis tähendab, et hetkel me ei näe veel nende haridusreformide mõju, mis peaks tooma noored haridussüsteemi. Noorte mitteaktiivsus (mis sisaldab ka õppureid) kolmandas kvartalis langes. Noorte meeste töötuse määr oli 24,6% ning naistel 22,7%. Noorte hõivatute arv oli III kvartalis praktiliselt sama, mis II kvartalis, mis on ka natuke anomaalne, sest suvel tavaliselt lähevad osad noored tööle, et õpingute tarbeks raha teenida.