Bigbanki tulemused I kv 2026: põhinäitajad tublis kasvus, kuid kvartalikasum siiski 2,3 miljoni võrra väiksem kinnisvara allahindluse pärast 

Balti riikides universaalpangana tegevust laiendava Bigbanki hoiusteportfell kasvas esimese kvartali lõpuks 3 miljardi ning laenuportfell 2,8 miljardi euroni, kuid kvartali puhaskasum 7,5 miljonit eurot jäi eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,3 miljoni võrra väiksemaks kinnisvarainvesteeringute allahindluse tõttu. 

Bigbanki juhatuse esimehe Martin Läntsi sõnul oli 2026. aasta esimene kvartal Bigbankile edukas. Nii laenu- kui ka hoiusteportfell kasvasid ootuspäraselt ning laenuportfelli kvaliteet püsis stabiilsena. Aastatagusega võrreldes suurenesid ka panga netointressitulud. “Kvartalitulemi suurusele avaldas siiski märgatavat mõju grupi kinnisvaraportfelli kuuluvate põllumajandusmaade allahindlus summas 2,6 miljonit eurot. Antud mõju arvestamata oleks meie esimese kvartali kasum olnud aastatagusest suurem,“ selgitas Länts. 

Läntsi sõnul jätkab pank igapäevapanganduse teenuste arendamist ja tootevaliku laiendamist. “Bigbank pakub Baltikumi eraklientidele jätkuvalt turu parimat arvelduskonto teenust ehk 2% suurust intressi kontojäägilt ning tasuta makseid igasuguste seotud kuludeta. Ainuüksi esimeses kvartalis kasvas arvelduskontoga klientide arv 46%, ulatudes kvartali lõpuks ligi 28 000 kliendini,” märkis ta. 2025. aasta detsembris Eesti äriklientidele lansseeritud arveldusteenused toetasid panga strateegilist laienemist igapäevapanganduses ning samuti turu parimate tingimustega ärikliendi arvelduskontode kasutajate arv kasvas esimeses kvartalis järjepidevalt. Käimasoleva teise kvartali vaates on Martin Läntsi sõnul Bigbanki jaoks fookuses laenuportfelli järjepidev kasv, deebetkaartide turule toomine Baltikumi eraklientidele ning arvelduskonto teenuse laiendamine äriklientidele Lätis ja Leedus.

Täna avaldatud majandustulemuste põhjal kasvas Bigbanki laenuportfell esimese kvartali lõpuks rekordilise 2,8 miljardi euroni, suurenedes kvartaliga 126 miljoni euro võrra (+5%) ja aastaga 536 miljoni euro võrra (+23%). Aastavahetuse seisuga võrreldes kasvas ärilaenude portfell 109 miljoni euro võrra (+11%) 1,1 miljardi euroni, kodulaenude portfell 25 miljoni euro võrra (+3%) 844 miljoni euroni ja tarbimislaenude portfell 2 miljoni euro võrra (+0,3%) 856 miljoni euroni. Laenuportfelli kvaliteet püsis esimeses kvartalis stabiilsena ja märke nõrgenevast maksekäitumisest ei olnud. Eeldatava krediidikahju netokulu vähenes 2025. aasta sama perioodiga võrreldes 1,6 miljoni euro võrra ja moodustas 3,0 miljonit eurot. Tarbimislaenude krediidikvaliteet paraneb jätkuvalt, kodulaenude oma on väga kõrge ja ärilaenude oma stabiilne.

Grupi hoiuseportfell kokku kasvas kvartaliga 127 miljoni euro võrra (+4%) ja aastaga 454 miljoni euro võrra (+18%), jõudes 31. märtsis rekordilise 3,0 miljardi euroni. Tähtajalise hoiuse portfell kasvas kvartaliga 61 miljoni euro võrra, jõudes 1,48 miljardi euroni (+4%), ja säästuhoiuseportfell 46 miljoni euro võrra, jõudes samuti 1,48 miljardi euroni (+3%).

Kasvamist jätkas ka arvelduskontode maht, mis kvartaliga enam kui kahekordistus, jõudes 40 miljoni euro tasemeni. 

Esimese kvartali intressitulud moodustasid kokku 49,4 miljonit eurot, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,2 miljoni euro võrra (+7%). Intressikulud moodustasid 20,2 miljonit eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,4 miljoni euro võrra ( 2%). Bigbanki netointressitulu oli seega aastataguse esimese kvartaliga võrreldes 3,6 miljoni euro võrra suurem (+14%), ulatudes 29,2 miljoni euroni.

Grupi kinnisvarainvesteeringute portfelli väärtus kahanes kvartaliga 2,8 miljoni euro võrra 81,9 miljoni euroni. Muutuse peamiseks põhjuseks oli grupi Eesti põllumajandusmaade allahindlus 2,6 miljoni euro ulatuses (5% portfelli väärtusest). Allahindluse põhjuseks oli turul toimunud tehinguhindade langus. Põllumaade rendirahavood püsisid varasemal tasemel.

Panga tegevuse finantseerimise seisukohalt oluliste sündmustena emiteeris Bigbank esimeses kvartalis 3 miljoni euro ulatuses AT1 võlakirju, suurendades samas mahus esimese taseme täiendavaid omavahendeid. Kokku emiteeriti kahele investorile 30 võlakirja nimiväärtusega 100 000 eurot. 25. veebruaril 2026 allkirjastas Bigbank oma esimese sünteetilise väärtpaberistamise tehingu Euroopa Investeerimispanga grupiga, kuhu kuuluvad Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Investeerimisfond (EIF). Tehingu eesmärk on toetada uute laenude väljastamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning keskmise kapitalisatsiooniga ettevõtetele Eestis, Lätis ja Leedus, keskendudes eelkõige mikroettevõtetele, noortele ettevõtetele ja keskkonnasäästlikkusele. Tehingu tulemusel vähenevad Bigbanki regulatiivsed kapitalinõuded ja vastavalt selle tingimustele  kavatseb Bigbank vabastatud kapitali ümber paigutada, andes järgmise kolme aasta jooksul ligikaudu 254 miljonit eurot täiendavat rahastust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning keskmise kapitalisatsiooniga ettevõtetele.

Kasvavate ärimahtude taga on tugev ja suurenev Bigbanki meeskond. Töötajate arv kasvas kvartaliga 33 võrra (+5%) 672 töötajani. Aastaga on Bigbanki töötajate arv suurenenud 98 võrra (+17%). Meeskonna suurenemise peamised tegurid olid igapäevapanganduse toodete turule toomine ning laenu- ja hoiuseportfelli kasvu tingimustes klientidele jätkuvalt kõrgetasemelise teenuse pakkumine.