Väljastpoolt paistab Eesti majanduse pilt süngem kui seestpoolt vaadates
Eile avalikustasid mitmed suured rahvusvahelised organisatsioonid oma prognoosid Eesti majanduse kohta. IMFi delegatsioon andis presskonverentsi, kus tutvustati nii majandusprognoosi kui ka oma poliitikasoovitusi. IMF vaates kasvab Eesti majandus sellel aastal 1%. Lisaks IMFi majandusprognoosile avalikustas oma kevadprognoosi ka Euroopa Komisjon. Euroopa Komisjoni vaates kasvab Eesti majandus sellel aastal 1,1%.
Kui me siia kõrvale paneme Eesti Panga prognoosi, mis oli 1,5% ning Rahandusministeeriumi prognoosi, mis oli 1,7%, siis on välismaised prognoosijad oluliselt pessimistlikumad. Tõele au andes tuleb mainida, et Rahandusministeeriumi kriisistsenaariumi järgi võib Eesti majandus sellel aastal kasvada 1,3%. Bigbank pakkus käesoleva aasta jaanuaris Eesti tänavuseks majanduskasvuks 0,9%. Kui nüüd natuke üldistada, siis võib öelda, et mida hiljutisemad prognoosid on, seda pessimistlikumad nad ka on.
Kui vaatame Euroopa Komisjoni prognoosi meie naabrite majanduse kohta, siis võime näha sama tendentsi. Veel aasta alguses prognoositi Läti majanduskasvuks 2%, aprillis välja käidud valitsuse kevadprognoos oli tagasihoidlikum (1,2%). Euroopa Komisjon näeb selle aasta Läti majanduskasvuks 0,5%. Soome SKP majanduskasvuks pakuti aasta alguses 1,5%, Euroopa Komisjoni värskes prognoosis nähakse Soome majanduskasvu samas suurusjärgus nagu ka Eestis ehk 1%. Suure muutuse on läbi teinud ka Rootsi majandusprognoos. Kui aasta alguses oldi optimistlik ning ennustati 2,5% majanduskasvu, siis Euroopa Komisjoni värske prognoos näeb Rootsi majanduskasvuks sellel aastal 1,1%.
Ainus erand selles nimekirjas on Leedu, kellele komisjon prognoosib 2,8% majanduskasvu. Leedu fenomen on selles mõttes huvitav, et tema kaks kõige olulisemat kaubanduspartnerit liiguvad väga erinevatel kasvutrajektooridel. Poolale nähakse ette ühte kõrgeimat kasvu Euroopas: 3,3%. Saksamaale samas ainult 0% kasvu. Saksamaa majandus mõjutab kahtlemata kogu Euroopa majandust, sest moodustab 24% EL majandusest. Seega võib arvata, et varem või hiljem hakkab Saksa majanduse kiratsemine mõjutama ka Poola majandust, kelle jaoks on Saksmaa kaubanduspartner nr 1.
Kogu prognoosi muudab ebakindlaks teadmatus Trumpi tollide osas. Tänaseks on tollimaksud 90 päevaks edasi lükatud ja taamal käivad intensiivsed kaubandusläbirääkimised. Kokkuvõttes me lihtsalt ei tea, millised need tollid siis lõpuks tulevad. Kui nad ikkagi tulevad, siis pihta saavad need riigid, kelle jaoks on eksport oluline, seega kannatab eelkõige Saksamaa, kes moodustab ca 33% EL koguekspordist.