Vaesuse statistika näitab, et pensionäride elu on läinud natuke kergemaks, lastega perede elu raskemaks
Täna avaldas Statistikaamet pikema ülevaate absoluutsest ja suhtelisest vaesusest. Tegemist on 2024 aasta andmetega. Kui võrdleme 2024. aastat varasemate aastatega, siis võib jämedalt välja joonistada kaks trendi. Pensionäride suhteline ja absoluutne vaesus on vähenenud ning lastega perede, eriti üksinda last kasvatavete perede vaesuse määr on suurenenud.
Kui enne koroonat (2019) oli 65 ja vanemate inimeste suhteline vaesus 77%, siis 2024 oli see 62%, lapsega üksikvanemate puhul oli vastav näitaja 2018 27% ning 2024 37%. Natuke on kasvanud kõikide lastega perekondade suhteline vaesus. Suhtelisest vaesusest räägime siis, kui pere sissetulek võimaldab tarbida vähem kui 60% keskmise pere tarbimisest. Keskmise alla mõeldakse mediaan sissetulekuid.
Sarnane olukord on ka absoluutse vaesuse puhul, kus lastega perede puhul oli koroona eelne vaesuse määr 2,3% ning 2024 aastal 3,4%. Kui suhtelises vaesus on võimalik veel kuidagi toime tulla, siis absoluutne vaesus tähendab, et inimeste sissetulek on alla arvestuslikku elatusmiinimumi ehk siis 346 eurot inimese kohta. Sellise sissetulekuga ei ole võimalik ära elada.
Pensionide indekseerimine on taganud selle, et eakate toimetulek on ajas paranenud. Lastetoetuste puhul paraku ei ole toetuste kasv (mõnel juhul ka langetamine) käinud kaasas elukalliduse tõusuga.