Töötuse näitajad paranevad, samas majanduse kohale kogunevad tumedad pilved

Täna avaldas Statistikaamet registreeritud töötuse näitajad, millest näeme, kuidas töötus on muutunud kohalike omavalituste tasandil.

Üldine pilt on hea. Töötus on märtsis 11% madalam kui aasta tagasi. Siis oli registreeritud töötuid 49858, selle aasta märtsis 44310. Kahe aasta taguse ajaga võrreldes on töötus vähenemine koguni 19%. 

Kas töötuse näitajad on sama rõõmsad ka aasta pärast? Natuke kahtlane, eriti kui vaadata majandust läbi tööandjate silmade, kes oma täna avalikustatud pöördumises valitsusele räägivad kriisikomisjoni moodustamise vajalikkusest. Põhjuseks Lähis-Ida sündmused ja sellest tulenev naftakriis, mis mõjutab kõiki majanduse valdkondi. Täna peaks ERR avaldama ka allakirjutanu pikema ülevaate Lähis-Ida kriisi mõjudest inflatsioonile.

Tagasi tööturu juurde. Maakondadest on töötus kõige rohkem vähenenud Järva maakonnas, kus töötuid on vähem 19,3%, kasvanud on töötus aga aasta võrdluses enim Hiiumaal (7,3%). Kahe aasta taguse märtsiga on töötus kõige rohkem vähenenud Pärnumaal (38,3%). Kasvanud kuskil ei ole, ütleme, et Hiiumaal on samal tasemel, mis kaks aastat tagasi.

Kui minna valla tasemele, siis aastaga on töötus kõige rohkem vähenenud Saarde vallas (39,3%), järgnevad Anija vald (29,6%), Loksa linn (29,4%), Haljala vald (26,8%), Märjamaa vald (25,5%) ning Narva Jõesuu (25%). Mujal olid langused alla 25%. Töötus on aastaga kasvanud peale Hiiumaa veel Jõhvi vallas (16,1%),  Rõuge vallas (10,6%) , Harku vallas (7,6%), Viljandi vallas (6,1%), Räpina vallas (5,2%) ja Saku linnas (2%). Saared, peale Saaremaa ja Hiiumaa on arvestusest välja jõetud, sest seal põhjustaks mõneinimeseline muutus protsentides väga suuri kõikumisi. Kokkuvõttes: üldpilt on väga positiivne, aga tulevik murettekitav.

Täpsemalt saab lugeda registreeritud töötuse ja uuringu põhisest töötuse näitajast Statistikaameti kodulehelt.