Blogi|Töötuse näitajad on jõudnud koroona eelsele madalale tasemele, seega surve palgatõusule püsib

Töötuse näitajad on jõudnud koroona eelsele madalale tasemele, seega surve palgatõusule püsib

Raul Eamets
Bigbanki peaökonomist

Täna avalda Statistikaamet registreeritud töötute andmed kohalike omavalitsute tasemel. Tööturu seisund on jätkuvalt hea. Registreeritud töötute arv Eestis tervikuna näitab vähenemist. Eelmise aasta septembris oli 43965 töötut, selle aasta septembris 37431 töötut. Vähenemine 13%. Nii madal oli töötus viimati vahetult enne koroonat – 2000. aasta alguses.

Suvel reeglina tööpuudus langebki, sest turul on palju ajutisi töökohti põllumajanduses, teeninduses ja ehituses. Sügisel jooksul reeglina töötus natuke kasvab, sest inimesed, kes kevadel lahkusid töölt, võtsid suvel aja maha ning hakkavad uue intensiivsusega sügisel tööd otsima. Samuti kaovad ära ajutised töökohad. Reeglina septembris veel töötus kahaneb, et aasta lõpus uuesti kasvama hakata. Ka sellel aastal oli septembris 950 töötut vähem kui augustis. Mis nüüd sügisel edasi juhtuma hakkab, seda näitavad järgnevad kuud.

Suhteliselt madala töötuse puhul me räägime pigem tööjõu puudusest ehk meil ei ole paljudele ametikohtadele vastava kvalifikatsiooniga inimesi saada. Mida ettevõtted sellises olukorras teevad? Nad hakkavad tööjõudu üksteiselt üle ostma ehk surve palkade tõusule on väga selge. Seetõttu näeme korralikku palgatõusu (6%) sellel aastal ning ilmselt ka järgmisel aastal.

Regionaalses plaanis on jätkuvat trendid erinevad, on valdasid ja linnasid, kus töötus aasta jooksul on päris palju kahanenud. Samas on ka piirkondi, kus kasvanud. Näiteks vähenes aastaga töötus Järva maakonnas 29% ning Rapla maakonnas 27%. Kõige rohkem vähenes töötus Rapla vallas (-34%), Paide linnas (-31%), Türi (-31%), Kehtna (-31%) ja Anija (-30%) valdades. Mujal olid vähenemised alla 30%.

Oli ka maakondi, kus töötus kasvas. Põlva maakonnas kasvas töötus 5%, samas absoluutarvud ei ole suured. Kokku oli Põlva maakonnas septembris 655 registreeritud töötut. Töötus kasvas aastaga veel Räpina (21%), Kanepi (16%), Kastre (13%) ja Lääneranna (10%) vallas. Mujal oli vähenemine alla 10%. Kokku kasvas aastaga töötus 12 haldusüksuses. Absoluutnumbrid olid tagasihoidlikud, 12 vallas kasvas töötute arv kokku 160 inimese võrra, mis on isegi Eesti mastaabis väga väike arv.