Tööturu näitajad süstivad optimismi ning tekitavad muret

Täna avaldas Statistikaamet hulgaliselt tööturu statistikat. Kõigepealt II kvartali andmed, mis põhinevad tööjõu uuringul ning lisaks ka kuised andmed registreeritud töötuse kohta, mis näitavad kui palju töötuid meil on kohalikes omavalitsustes.

Suur pilt on positiivne - töötuse määr II kvartalis oli 6,6% ning võrreldes aastataguse ajaga on langus märgatav, siis oli töötuse määr 7,8%.

Muret teeb see, et mitteaktiivsus on kasvanud liiga palju. Kui aasta tagasi oli neid, kes ei töötanud ja ei otsinud tööd 255 000, siis selle aasta teises kvartalis oli neid 13 000 rohkem. Ometi on suvi ju aeg, kus on võimalus hooajalistel töödel rakendust leida. Tõsi on ka see, et kogu inimeste arv, keda küsitlus hõlmab, on vähenenud 3000 inimese võrra.

Hõivatuid oli ka 5700 inimese võrra vähem kui aasta tagasi, seega on ka hõive määr natuke madalam. Samas on Eesti hõive määr jätkuvalt üks kõrgemaid Euroopa Liidus.

Töötuse vähenemist kinnitavad ka registreeritud töötuse andmed. Juulis oli Eestis 39860 registreeritud töötut. Aasta tagasi samal ajal oli neid 5851 võrra rohkem.

Kõige rohkem on registreeritud töötute arv vähenenud Rapla ja Järva maakonnas, vastavalt 27% ning 24,5%.

Kui minna valla tasandile, siis olid suuremad langused sellistest valdades nagu Saarde (-46%), Märjamaa (-39%), Rapla (-31%) vallas, linnadest Loksal (-33%) ja Paides (-30%). Kahekümnes omavalitsuses langes töötus rohkem kui 20%.

Samas oli ka KOV-e,  kus tööpuudus kasvas. Näiteks Räpina (24%), Jõhvi (21%), Antsla (11%) ja Muhu vallas (9%). Kokku kasvas töötus 10 omavalitsuses ja Põlva maakonnas tervikuna (5%).

Eesti on küll väike ja kompaktne, aga suured erinevused regionaalsetes tööpuuduse näitajates tõestavad taas, et meie inimesed on vähe mobiilsed ehk eriti ei liiguta tööotsimisel ühest maakonnast või vallast teise. Kui minnakse, siis ainult maalt linna ehk suurtesse tõmbekeskustesse, eelkõige pealinna.