Tootjahinnaindeks näitab, et hinnad tõusevad

Täna avaldas Statistikaamet andmed tööstuse tootjahinna- ning ekspordi ja impordi hinnaindeksite kohta juunis. Sisuliselt on tegemist nö vabrikuhindadega, millele lisanduvad kaubanduse juurdehindlused ning erinevad maksud. 

Hea uudis on see, et mitmes valdkonnas on tootjahinnad langenud, näiteks toiduainete tööstuses, masinate seadmete remondis ning tekstiilitööstuses. Tõsi, kaks viimast valdkonda on täna pigem kaduvad tegevusvaldkonnad. Kangast enam ei tehta ja ega keegi ei võta ühekordseks kasutuseks mõeldud asju enam ka remontida.

Üldiselt tootjahinnad kasvasid. Muret teeb see, et elektri- ja gaasihind kasvas aasta võrdluses tervelt 25%. Selle taga peab olema valdavalt Lähis-Ida kriisi tõttu kallinenud gaas, taastuvelekter peaks elektrihinna ikka alla tooma. 30% on kasvanud ka koksi ja puhastatud naftatoodete tootmise hind, mis on hea uudis meie ekspordile, sest selle taga on peaasjalikult põlevkiviõli tootmine.

Tooraine hinna kallinemine on näha ka kummi ja plasti tootmises, kus tootjahinnad kasvasid 8%. Tooraine on kallinenud 9% ka farmaatsia- ja ravimitööstuses. Esimese valdkonna puhul mängib olulist rolli naftakeemia tooraine kallinemine maailmaturul.

Ekspordihinnad kasvasid aasta võrdluses 4%,  mis on hea uudis, sest see kasvatab eksporditulusid. Teisalt impordihinnad kasvasid 7%, mis tähendab, et maailmaturul toimuv jõuab varem või hiljem ka meie tarbijateni, sest importkaupade osakaal meie tarbija ostukorvis on päris suur. 

Nende hinnatõusude valguses tundub juuni suhteliselt madal inflatsiooninäitaja pigem anomaaliana, kui et mingi uue trendi algusena.