Toidukaupade müüjatel on keerulised ajad

Statistikaameti poolt värskelt avaldatud jaekaubanduse andmed näitavad, et hinnatõusu mõju on jõudnud tarbija rahakotti juba enne, kui on käivitunud uus maksutõusu kampaania.

Kogu jaekaubanduse müügitulu kasvas 3%, mahuindeks 1,8%. Mahuindeks näitab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Mahud kasvasid aeglasemalt kui müügitulu ehk vahe kajastab väga jämedalt võttes hinnamuutust. Rohkem pihta saavad toidupoed, eriti väikesed toidupoed, kus tänu väiksemale müügikogustele on hinnad natuke kõrgemad kui supermarketites. Seal oli müügimahtude langus aastaga 32,4%. Kuna maal elavad inimesed käivad tihedamini lähedal asuvas väikeses toidupoes ja maal on üldine sissetulekute tase kindlasti madalam kui linnas, siis lõhe maa ja linna vahel ainult kasvab. Varem või hiljem peab väike pood oma uksed kinni panema ja toitu saab osta ainult linnas, kui senine trend jätkub. Ka supermarketite müügimahud langesid aastaga 4%.

Tulevikku vaadates näeme ilmselt väikest mahtude suurenemist juunis, eriti tööstuskaupade osas, sest suuremad ostud tehakse ära enne käibemaksu tõusu. Kuigi 1,6% täiendav hinnatõus ei pruugi olla arvudes väga suur, on efekt pigem psühholoogiline. Inimesed teavad, et käibemaks tõuseb, järelikult tuleb enne maksutõusu suuremad ostud ära teha. Teisalt tekivad kindlasti ka ümardamise efektid ehk tarbijatele meeldivad hinnad, mis sentides lõppevad 0 või 5-ga , mitte 3 või 7-ga. Augusti lõpus näeme käibemaksu tõusu efekti ka jaekaubanduse müügistatistikas.