Teenuste eksport hoiab jätkuvalt Eesti väliskaubandust üldises tasakaalus 

Täna avaldas Statistikaamet andmed II kvartali teenuste impordi ning ekspordi kohta. Teatavasti koosneb Eesti väliskaubanduse bilanss kahest komponendist - kaupade ekspordist ning impordist ning teenuste ekspordist ning impordist. Teenuste eksport on Eestis pidevalt ületanud teenuste importi ehk kui miski hoiab meie väliskaubandust tasakaalus, siis on see teenuste pakkumine välismaale. Kui vaatame II kvartali SKP andmeid, siis sealt on näha, et kaupade ekspordi ja impordi bilanss oli 1,07 miljardiga miinuses ning teenuste kaubandusbilanss oli 1 miljardiga plussis.

Selles vaates on meeldiv tõdeda, et muud äriteenused (nõustamised, reklaam, juhtimisteenused jne) välismaale kasvasid II kvartalis aasta võrdluses pea 16%, kahe aasta võrdluses on kasv pea 40%. Kokku moodustavad muud äriteenused kogu meie teenuste ekspordist 33%. Kui siia lisada veel ka IT sektoriga seotud teenuste eksport, siis kokku moodustavad need valdkonnad 57% meie teenuste koguekspordist. 

Kolmandal kohal on transport, mis moodustab kogu teenuste ekspordist 18%. Transpordi teenuste pakkumisel näeme täna pigem kerget langustrendi. Näiteks kahe aasta taguse perioodiga on eksport vähenenud 4%. Ilmselt on Leedu suured autotranspordifirmad osa meie transpordifirmade turust üle võtnud. Oluliselt on kasvanud (+33%) pangandusteenuste eksport, mis näitab meie pankade kasvavat aktiivsust lähiriikides. Miks nii palju pöörata tähelepanu ekspordile? Eksport on valdkond mis toob riiki raha sisse, võrreldes impordiga, mis viib majandusest raha välja.

Teenuste importi vaadates on kolm juhtivat valdkonda samad. Märkimisväärselt kasvas muude äriteenuste import Iirimaalt, mis näitab et me ostame järjest rohkem reklaamiteenuseid suurtelt USA infotehnoloogia ettevõtetelt, eelkõige Metalt  ja Google-lt. Hoolimata kõigist pingutustest ei ole Euroopa Liit senini suutnud ohjata USA meediahiiglaste domineerimist Euroopa (sh siis ka Eesti) reklaamiturgudel.