Tarbijahinnaindeksi muutus elab omas mullis, loodame, et sügis toob selguse majja

Statistikaameti poolt täna avaldatud tarbijahinnaindeks näitas, et hinnad kasvasid augustis 1,5%. Tegemist on ka Euroopa mõistes madala inflatsiooniga. EL augusti inflatsioon oli 3,3% ja seal moodustas hinnatõusu kõige suurema komponendi kütuste ja energiahinna tõus. Meil olid kütuste hinnad aasta võrdluses kasvanud 7,2% ja eluasemega seotud hinnad kasvanud 5,5%, toiduainete hinnad aga langenud 2,6%. 

Miks meie inflatsioon on teistsugune kui Euroopas? Osalt on põhjuseks see, et meie tarbimiskorvis moodustavad toidule tehtud kulud suurema osakaalu, kui Euroopas keskmiselt. Samas vahed ei ole ka väga suured. Teisalt – meiega sarnane ostukorv peaks olema ka lätlastel, kelle inflatsioon oli augustis 3%.

Tõsi on ka see,  et eelmise aasta augusti hinnaindeks oli kõrge, seega ka baas oli kõrge. Teiseks, ma arvan, et metoodika muutus mõjutab näitajat, sest täna mõõdame me täpsemalt ja laiapõhjalisemalt toiduainete hindu kui aasta tagasi. Asjaosaliste sõnul on metoodika muutust arvestatud ja korrektsioonid ka tehtud. 

Igal juhul hetkel ei haaku tarbijahinnaindeks teiste hinnaindeksite statistikaga. Nii importhinnad, tööstuse tootjahinnad kui ka teenuste tootjahinnaindeksid on kasvanud palju rohkem kui 1,5%, aga millegipärast see hinnakasv ei jõua tarbijateni. Loodame, et sügis toob andmetesse suurema selguse.