Tarbija kindlustunde indeks näitab, et inimeste mure kasvava elukalliduse pärast kasvab

Täna avaldas Statistikaamet tarbija kindlustunde indeksi, mis näitab tarbijate hinnangut enda ja riigi üldisele majandusklikule olukorrale lähiminevikus ja lähitulevikus. Esimest korda pärast seda kui Statistikaamet võttis indeksi mõõtmise üle konjunktuuri instituudilt, näeme järsku kindlustunde langust. Kui eelmine kuu oli näitaja -23,1, mis näitas niigi, et pessimiste on rohkem kui optimiste, siis oktoobris oli indeksi väärtus -30,8, mis on sama tase selle aasta maiga, kui Statistikaamet hakkas kindlustunnet mõõtma. 

Kõige rohkem langesid majapidamiste ootused riigi üldise majandusliku olukorra suhtes järgmise 12 kuu jooksul, kus kindlustunne kukkus -28 pealt -42 peale, samuti langes ka perede kindlustunne järgmise 12 kuu jooksul -20 pealt -29 peale. Tõenäoliselt on teadmine, et elektri ja kütte hinnad hakkavad sellel talvel suure tõenäosusega uusi rekordeid tegema, inimestel kohale jõudnud. Igal juhul on positiivne, et inimesed on vaimselt selleks valmistunud, siis on elukalliduse tõusu ka lihtsam taluda. Seda positiivsem on ka üllatus, kui juhtumisi ilmataat meile halastaks ja pehme talve tooks. 

Baromeeter näitab, et poliitikute ja majandusekspertide hinnangud sellele, et meie majandusel hakkab makropildis tasapisi paremini minema, ei ole tavalise inimeseni jõudnud. Arvamusartiklite ja intervjuude asemel loetakse poes hinnasilte. Nii lihtne see ongi. Lohutuseks võib öelda,  et ka Euroopa Liidu keskmine tarbija kindlustunde indeks langes oktoobris 1,2 protsendipunkti, mis näitab, et mure läheneva talve ja kõrgete energiahindade ees ei ole mitte ainult eestimaalaste probleem.