Millest alustada oma halvaks läinud laenu(de)ga tegelemist
Bigbanki krediidihalduse ja kohtu- ning täitemenetluse osakonna juhi Jaano Poomre pikaajaline praktika näitab, et enamik inimesi ei satu raskustesse mitte halbade otsuste, vaid finantsjuhtimise alaste teadmiste ja kogemuste puudumise ning hirmude tõttu, mis viib sageli “jaanalinnutaktika” kasutamiseni ehk pea liiva alla peitmiseni lootuses, et olukord kuidagi ise laheneb.
Kogenud ekspert jagab seitset soovitust, millest oma laenu(de)ga hätta jäänud inimene peaks eelkõige lähtuma oma probleemipundart lahendama hakates. Sama tähtis on neile aspektidele tähelepanu pööramine ka kõigile neile, kel täna veel tasumata võlgu pole, kuid finantsasjad juba viimase piiri peal.
1. Vaikus on kõige kallim viga
Kui inimene jääb makseraskustesse, siis kõige hullem otsus on panga (või mõne teise võlausaldaja) poolsetele kontaktiotsimistele mitte reageerimine. Praktikas on näha, et varajane suhtlus laenuandjaga annab olukorra lahendamiseks oluliselt rohkem ja paindlikumaid võimalusi (graafiku muutmine, maksepuhkus jne). Laenuandja tahab ja leiab alati lahenduse kui võlgnik suhtleb konstruktiivselt.
2. Refinantseerimine ei ole “viimane õlekõrs”
Sageli arvatakse, et olemasoleva(te) laenu(de) refinantseerimine tähendab probleemi, tegelikult on see lihtsalt tööriist. Õigel ajal kasutades võib see vähendada kuumakset, et ühelt poolt stabiliseerida finantsseis ja teisalt leida parim intressipakkumine kogu võlale.
3. Maksehäire ei ole lõpp
Maksehäire tähendab, et probleem on muutunud ametlikuks. Samas on oluline teada, et ka siin on võimalik olukorda lahendada ja taastada oma krediidivõimekus. Lisaks on see tegelikult ka võlgnikule kasulik. Pahatihti proovib ju võlakütkesse jäänud inimene uute laenude arvel tasuda varasemate laenude kuumakseid ja siis maksehäireregistrisse sattumine blokeerib võimaluse viia ennast veel hullemasse seisu.
4. Väikesed kohustused on kõige ohtlikumad
Just väiksemad järelmaksud ja kiirlaenud kipuvad kuhjuma. Inimesed alahindavad nende mõju, kuid kokku võivad need moodustada suurema igakuiste maksete koormuse kui üks suur laen. Paljude toodete turundus on ju ülesehitatud nii, et pakutakse esmapilgul väga uhket asja “kõigest” 30 euro eest kuus. Ja inimene kipubki nii üle tarbima ning mingil hetkel on tal selliseid väikseid kohustusi kümme tükki reas.
5. Kulutuste ülevaade on alahinnatud tööriist
Paljud inimesed ei tea tegelikult, kuhu nende raha iga kuu “kaob”. Lihtne kulude kaardistamine (kasvõi viimase 2–3 kuu pangaväljavõtte põhjal) annab tihti kiire vastuse, kust on võimalik kokku hoida. Sageli leitakse nii see esmane 50–200 eurot kuus, mida saab suunata laenukoormuse vähendamisse.
6. Lisasissetulek on kiirem lahendus kui kärpimine
Kulude vähendamisel on piir, kuid sissetulekul mitte. Ajutine lisasissetulek (lisatöö, projektipõhine töö,) võib anda kiireima leevenduse ja aidata kriitilisest perioodist välja tulla.