Me võiks kodulaenude osas Soomest vabamadki olla
Eesti võiks lubada noortele peredele oma kodu kättesaadavuse ja väiksemate kuumaksete nimel kasvõi 50-aastaseid kodulaenulepinguid, kommenteerib Bigbank Eesti juht Arthur Taavet eilsest Soomes jõustunud seadusemuudatust, mis lubab hakata välja andma kuni 40 aasta pikkuseid kodulaene.
"Minu meelest on see ennekõike usalduse küsimus. Eestlaste finantskirjaoskus on pidevalt paremaks muutunud ja nii võiks riik täna kodulaenude osas lasteaiakasvataja rollist loobuda," kommenteerib Bigbank Eesti juht Arthur Taavet lisades, et ta ei näe ühtegi tugevat argumenti, miks Eesti riik ei võiks lubada oma kodanikele välja anda kasvõi 50-aastaseid kodulaene. "Pigem likvideerib pikem laenuperiood lihtsalt paljude inimeste elukvaliteedi tõstmisel ühe konkreetse nii-öelda turutõrke," viitab 29-aastane pangajuht.
"Siiani oleme kõik selgelt näinud, et inflatsioon teeb ajas oma töö ning paarikümne aasta tagune laenumakse tundub tänaste hindade juures oluliselt jõukohasem, samas kui kinnisvara väärtus on selle ajaga märkimisväärselt tõusnud," põhjendab Taavet, kelle sõnul oleks maailmas toimuvat vaadates väga naiivne uskuda, et me elame tulevikus sellises majanduses, kus hinnad ei tõuse. Kui hinnad aga tõusevad, siis on alati kasulikum lükata makseid kaugemale tulevikku, sest raha väärtus ajas lihtsalt väheneb tänu inflastioonile.
Pangajuhi sõnul on Eestis pärast taasiseseisvumist tuntavalt tõusnud nii inimeste keskmine oodatav eluiga kui ka pensionile mineku vanusepiir. "See tähendab, et me juba ühiskonnana tegelikult arvestame sellega, et aktiivselt elatud aastaid vaikselt lisandub ja inimene saab nii ka oma noorena ostetud kodust kauem rõõmu tunda.”
Arthur Taavet möönab, et pikema laenuperioodi puhul teenivad aastate jooksul rohkem tulu ka pangad, kuid see ei selgita tema sõnul, miks peaks piir just tänase 30 aasta juurde tõmmatud olema. "Siin tasub ausalt öelda, et kellegi tulu maksab inimene eluaseme eest niikuinii kinni. Kui ta ei maksa intressi pangale, siis maksab ta üüri üürileandjale. Küsimus on pigem selles, kust on tekkinud arusaam, et just üürileandjale on mõistlikum viia aastakümnete jooksul teenitud raha ning kinnisvara hinnatõusu puhul maksta rohkem üüri, mitte ise teenida," kommenteerib Bigbanki juht.
"Las iga noor pere valib ise, kas elada kogu elu üürikorteris, lükata oma kodu ostmist veel mõni aasta edasi või ikkagi osta uus kodu nüüd ja kohe," jätkab Taavet, kelle sõnul võimaldab pikem laenuperiood väiksemat kuumakset, mis omakorda avab võimaluse paljudele peredele, kelle tänane sissetulek ei ole piisav soovitud kodu ostmiseks. "Hiljuti ühe turuosalise tellimusel läbi viidud küsitluse järgi vahetaks 89% üürnikest praeguse üürikodu endale kuuluva eluaseme vastu, kui kodulaenu kuumakse oleks sama suur kui nende tänane üür. See näitab üsna selgelt, et puudu ei ole tahtmisest või valmisolekust kodu omada ning küsimus taandub sellele, kas regulatsioonid ja laenutingimused lubavad inimesel selle valiku üldse teha."