Mais võetud keskmine kodulaen ületas 139 tuhandet eurot
Kodulaenude võtmine püsib kolmandat kuud väga aktiivne ning mais sõlmitud lepingute keskmine suurus kasvas 139 142 euroni, mis on kõrgem nii aprillikuu kui käesoleva aasta esimese kvartali keskmisega võrreldes, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.
Bigbank Eesti juht Arthur Taavet toobki selle kevade ühe peamise trendina välja keskmise laenusumma kasvu. "See on tegelikult hea märk, sest viitab omal moel inimeste tõusnud laenuvõimekusele, mis omakorda on enamasti seotud sissetulekute kasvuga," kommenteerib Taavet, kelle kinnitusel on keskmine laenusumma paar viimast aastat kuude lõikes peamiselt püsinud 120-140 tuhande euro vahemikus. "Peamine vahe ongi selles, et varem oli keskmine tihti just selle vahemiku alumises servas, kuid viimastel kuudel pigem lähemal 140 tuhandele ning seda isegi vahel ületanud," kirjeldab Bigbanki juht.
Kodulaenude turg on Taaveti sõnul olnud tuntavalt aktiivsem alates märtsist ning võib loota, et see püsib nii ka juunis. "Panga jaoks on järgise kuu ootuste kavandamisel hea indikaator uute laenutaotluste arv ning see oli ka mais eelmiste kuudega samas suurusjärgus," selgitab pangajuht.
Arthur Taavet lisab, et konkreetselt Bigbank pühendab eraldi aega, et aidata leida koduostuks võimalus ka neil, kes välismaiste suurpankade käest mingil põhjusel sobilikku kodulaenu ei saa. "Suurtel pankadel on tihti väga jäigad raamid, kuhu paljude Eesti inimeste igapäevane elu ja sissetulekud ei sobitu. Meid eristabki see, et oleme otsustanud võtta rohkem aega igaühe soovide ja võimaluste läbi vaatamiseks," selgitab Bigbanki juht panga häid tulemusi üldiselt tiheda konkurentsiga kodulaenuturul.
Arthur Taaveti sõnul võiks uue kodu ostmist kättesaadavamaks muuta maksimaalse laenuperioodi tõstmine. "Soome teatas äsja, et lubab nüüdsest välja anda 40 aasta pikkuseid kodulaene ja ma ei näe ühtki olulist takistust, miks Eestis ei võiks pankadel lubada sama või isegi veel pikemat perioodi," rõhutab ta ja lisab selgituseks, et kinnisvara on panga jaoks alati olnud tugev tagatis. "Inimene tahab tegelikult ju piisavalt madalat kuumakset, mis võimaldaks uue kodu osta esimesel võimalusel, mitte seda taas edasi lükata. Laenuperioodi pikkus on inimese jaoks aga pigem teisejärguline, eriti kui arvestada, mida teeb inflatsioon aastakümnete jooksul raha väärtusega," põhjendab Eesti noorim pangajuht Taavet ning viitab, et hiljutised inflatsiooniprognoosid jäävad 4% ümber, mis kahtlemata räägib soodsa interessiga laenamise kasuks.