Kogemuslugu: enamus Eesti pankasid maale elama asumist ei soosi

Plaan maapiirkonnas asuv vanematekodu noorele perele elamiseks renoveerida võib kergesti luhtuda, kuna lõviosa Eesti pankasid on sellise projekti rahastamisel ülimalt ettevaatlikud, räägib kogu kadalipu läbi teinud 32-aastane Mikk Mehike.

Oma sooviavalduse Lääne-Virumaal Kadrina vallas asuva esivanemate maja renoveerimiseks laenu võtta saatis pereisa Mikk Mehike kõigisse Eesti pankadesse. "Mingist sisulisest konkurentsist rääkida väga ei saa, kuigi suured välismaa omanikega pangad küll kohe ka ära ei öelnud. Samas nii omafinantseeringu suuruse kui maksimaalse laenusumma väiksusega anti selgelt mõista, et maamajadele uue elu sisse puhumisse erilist usku neil ei ole," kirjeldab Mikk, kes soovis laenu juba esimese vabariigi ajal ehitatud, kuid korraliku nii-öelda valatud keldriga 200-ruutmeetrise maja põhjaliku uuenduskuuri jaoks. 

"Ühest pangast tuli ka kohe kiire "ei", kuna nemad selliste asjadega üldse ei tegelevat ja vaid ühest pangast, Bigbankist tunti minu plaanide vastu sisulist huvi," räägib Mikk Mehike, kelle tulevase kodu renoveerimistööd käivad nüüd juba mitmendat kuud. "Mis eriti oluline, Bigbank aitas läbi mõelda vana maja renoveerimisega seotud riske, näiteks seda, kui tööde käigus peaks selguma, et maja seisukord on algsest kehvem ja tuleb jooksvalt plaane muuta," lisab Mehike, kelle sõnul on see oht praeguseks juba selja taha jäänud.

Täna veel Rakveres üürikorteris elav Mikk Mehike loodab värskelt renoveeritud koju kolida augusti lõpuks. "Uue kodu ootus on suur ja ka ajastus ei saaks parem olla, sest üks laps läheb sügisel esimesse klassi ja teine esimest korda lasteaeda," räägib Mikk, kelle perre sündis just kuu aja eest pisitütar. 

Bigbank alustas kodulaenude väljastamist 2020. aastal, eelmise aasta lõpu seisuga ulatus panga kodulaenu portfelli maht 820 miljoni euroni. Eestis väljastab kodulaene kokku seitse kommertspanka.