Blogi|Inimesed ostavad üha kallimaid kodusid, juunis võetud keskmine laen oli juba üle 145 000 euro

Inimesed ostavad üha kallimaid kodusid, juunis võetud keskmine laen oli juba üle 145 000 euro

Uute kodude soetamine on neljandat kuud järjepanu väga aktiivne, kusjuures juunis võetud keskmine kodulaen oli 145 309 eurot, näidates aprilli 133 000 ja mai 139 000 võrreldes korralikku kasvu, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist. 

Bigbank Eesti juht Arthur Taavet rõhutab, et kodulaenude turg on nüüd juba neli kuud järjest olnud väga aktiivne. "Mingit suurt suvepuhkust samuti pigem ei tule, sest uute laenutaotluste arvu suurenemine juunis võrreldes juba niigi tugevate aprilli ja maikuuga annab põhjust oodata positiivse trendi jätkumist," kommenteerib pangajuht olukorda suvisel kodulaenuturul.  

Juuni lepingute keskmine laenusumma oli 145 309 eurot, mis on viimaste kuude kõrgeim, on Taaveti sõnul ennekõike märk taastuvast investeerimisjulgusest ja kasvavast ostujõust. "Ennekõike teebki rõõmu, et Eesti perede sissetulekud on kasvamas. Muidugi püüame omalt poolt ka kaasa aidata, et just õige kodu ost õnnestuks," räägib Taavet ning lisab, et kahtlemata on kinnisvara soetamine pika ja soodsa intressiga laenu abil üks levinumaid võimalusi ka inflatsiooniga võitlemiseks.  

Konkreetselt Bigbanki laenumahtude kasvu ühe põhjusena toob Taavet välja, et uue kodu ostmisel püütakse aidata ka neid, kes välismaiste suurpankade käest mingil põhjusel laenu ei saa. "Suurtel pankadel on tihti väga jäigad raamid, aga Bigbank pühendab iga pere soovide ja võimaluste läbi vaatamiseks ning lahenduse leidmiseks rohkem aega ja energiat," selgitab pangajuht ning meenutab, et kodulaenutaotlus tasub tegelikult alati saata mitmesse panka. "Eurod on kõigil pankadel ju ühesugused ja nii tasubki igal inimesel pankadevaheline konkurents enda kasuks tööle panna," julgustab Bigbanki juht. 

Kuigi kodude ostmine ja laenude võtmine on käesoleval aastal kenasti hoo üles võtnud, jääb uue kodu ostmine paljudele peredele endiselt kättesaamatuks. "Siin võiks Eesti riik kaaluda Soomele sarnaselt pikema, näiteks neljakümne või ka viiekümne aasta pikkuse laenuperioodi lubamist. See tooks igakuise laenumakse allapoole, mis omakorda kasvataks laenuvõimekust," selgitab Arthur Taavet, kuidas saaks rohkematele inimestele uue kodu soetamise võimalikuks teha.