Turud on edasiste intressilangetuste osas kõhklevad, analüütikud mitte

Euroopa Keskpank otsustas täna langetada järjekordselt hoiuse intressi, mis mõjutab omakorda euribori, millega kõik Eesti laenuvõtjad seotud on. Intressi langetati 0,25 protsendipunkti ja tänasest on see 2%. Tegemist on oodatud otsusega.

Huvitav on seekordse langetamise juures see, et kuue kuu euribor on jätkuvalt üle 2% - varasematel perioodidel on turud oodanud jätkuvaid langetusi ja euribor on juba enne otsuse tegemist olnud allpool eeldatavat uut hoiuste baasintressi. Näiteks kui eelmine kord eeldati, et keskpanga intress langeb 2,25 protsendini, siis euribor oli juba päev varem 2,2%.

Kui olukord stabiliseerub ja uusi langetusi enam ei oodata, siis on loogiline, et pankade vaheliste laenude intress on kõrgem kui hoiuse intress, mida keskpank maksab selle eest, et suured kommertspangad oma raha keskpangas hoiaksid. Kui hoiuse intress on kõrgem kui laenuintress, millega pangad üksteisele laenavad (euribor), siis on ju kasulikum raha hoida pigem keskpangas, kui et seda teistele pankadele laenata. Hoiuste intress on euriborist reeglina kõrgem siis kui eeldatakse, et peatselt keskpank seda uuesti langetab. Hetkel turud nagu usuksid, et niipea uut langetust ei tule.

Paljud analüütikud arvavad vastupidi, et vähemasti üks keskpanga intressi langetus tuleb sellel aastal veel, võib olla ka teine. See tähendab, et euribor oleks aasta lõpuks kuskil 1,5-1,7% vahel. Kuna inflatsiooni tase on jõudnud tänaseks keskpanga sihttasemeni (2%), siis nagu ei peaks enam intresse langetama. 

Teisalt on Euroopa majandus tänu kõrgetele energiahindadele päris tõsiste struktuursete probleemide ees, lisaks mõjutavad majanduskasvu negatiivselt võimalikud USA tollid. Selleks, et majandust turgutada oleks hädasti neid intresside langetusi vaja. Pall on Euroopa Keskpanga käes. Järgmine otsustamise koht on 24. juulil ning sealt edasi 11. septembril.