Turismisektor näitab kasvunumbreid ka hooajavälisel perioodil

Statistikaameti poolt täna avaldatud majutusasutuste statistika näitab, et turistide arv on Eestis aasta võrdluses kasvanud ka hooajavälisel ajal, mida oktoober kahtlemata on. Kasvanud on nii välisturistide arv (7%) kui ka siseturistide arv (5%). Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on välisturistide arv kasvanud koguni 23%.

Kõige rohkem on aasta võrdluses kasvanud välisturistide arv Jõgeva, Lääne ja Valga maakonnas. Tõsi on ka see, et kõige suurema kasvuga Jõgeva maakonnas (kasv 60%) oli absoluutarvudes turistide arv siiski väga madal (184). Valga maakonnas majutus oktoobris 1400 ning Lääne maakonnas pea 2000 turisti. Meie turismipealinnas Pärnus peatus oktoobris 16759 välisturisti, mis tähendab 16% kasvu. Kahe aasta taguse perioodiga võrreldes on kasv 23%. 

Välisturistide arv vähenes aasta lõikes Rapla maakonnas (-24%), Viljandi maakonnas (-25%). Väiksemad vähenemised olid Lääne-Virus, Ida-Virus ning Võru maakonnas.

Kodumaiste turistide jaoks on aastaga oluliselt atraktiivsemaks muutunud Tartu maakond (ilma Tartu linnata), kus peatus üle kahe korra rohkem turiste kui aasta tagasi oktoobris. Kodumaiste turiste arvu kasvu poolest paistsid silma veel Hiiu maakond (kasv 31%) ja Lääne maakond (25%). Kaheksas maakonnas kodumaiste majutatute arv hoopis vähenes.

Kokkuvõttes on kõikide majutatute arv kasvanud aastaga 6% ning kahe aastaga 16%. Kõige suurem kasv (123%) kahe aasta võrdluses on juba mainitud Tartu maakonnas (ilma Tartu linnata), Järgnesid Saare maakond (81%) ja Lääne maakond (34%). Kõige suurem langus majutatute arvus kahe aasta võrdluses on olnud Järva maakonnas (-41%). Kõiki neid kasve ja kahanemisi vaadates tuleb siiski arvestada, et pool (52%) kõikidest majutatutest peatub pealinnas Tallinnas ja meie turismiettevõtete peamine huvi võiks olla nende meelitamine pealinnast välja, teistesse maakondadesse. See aitaks võibolla kaasa ka nende siinviibimise perioodi pikendamisele. Iga täiendavalt Eestis veedetud päev on lisaraha Eesti majandusse.