Trumpi võimalikud tollid mõjutavad Eesti eksportijaid kuid USA osakaal meie ekspordis on aastatega langenud 

Täna avaldatud väliskaubandusstatistika näitas kaubavahetuse kasvu jätkumist. Nii eksport kui import kasvasid võrreldes aasta taguse perioodiga.

Täna on aktuaalne teema Trumpi võimalikud tollid, sest USA president on lubanud kehtestada 25% tollid EL kaupadele. Seda, millisel kujul see lubadus realiseerub või millal need tollid kehtestatakse, ei tea muidugi keegi.  Trumpi meel muutub mitte nädalatega ega isegi mitte päevadega vaid suisa tundidega, nagu näitas eilne kogemus Kanada tollidega.

USA osakaal meie ekspordipartnerite seas on langenud. Jaanuaris oli USA 7. ekspordi sihtriik, tema osakaal kogu ekspordist oli 5%. Tõsi on samas ka see, et aasta jooksul on kuises arvestuses eksport USAsse oluliselt kasvanud. Samas kui võrrelda perioodiga 2021-2022, kui eksport ulatus 150 miljonini (mingitel kuudel ka pea 200 miljonini),  siis täna on ekspordimahud USA-sse pea kolm korda väiksemad - jaanuaris 68 miljonit eurot.

 Kogu selle Trumpi tollipoliitika taustal ei maksa unustada, et EL ja USA kaubavahetuses on kogu aeg mingid tollimaksud eksisteerinud. Keskmiselt on USA tollimaksud EL kaupadele 4%  ja Euroopa Liidul vastavalt 3,5%  USA kaupadele. Samas ei näita keskmine midagi, tollid varieeruvad mõnest protsendist mõnekümne protsendini, sõltudes konkreetsest kaubagrupist.

Suurimad Eesti eksportijad on masinate ja seadmete valmistajad, näiteks mitmesugused mobiilseadmed, 5G seadmed aga ka puidutööstuse, puitmööblit ja puitmaju valmistavad ettevõtted. Elektroonikaseadmetele kehtis paljuski null-toll või siis väga madal toll. Madalad tollid olid ka puidutööstusele ja puitmööblile, suurusjärgus 2,5-3%. Kõik need sektorid saavad valusasti pihta kui tollimaksud peaksid tõusma 25% peale. Üldistatuna, kõik need sektorid, kus seni kehtisid madalad tollimaksed saavad pihta.