Tööturu lõhed on põlisrahvastiku ja immigrantrahvastiku vahel kriisi ajal suurenenud
Alljärgnevalt vaatame Statistikaameti poolt täna avaldatud tööjõu-uuringu andmeid põlisrahvastiku ja immigrantrahvastiku kohta. Tööjõu-uuringus loetakse põlisrahvastiku hulka kõik Eesti elanikud, kelle vähemalt üks vanem on sündinud Eestis. Kui inimene on sündinud välismaal või on välismaal sündinud ta vanemad, siis on antud uuringu tähenduses tegemist immigrantrahvastikuga.
Tegemist on tööjõu-uuringuga, seega valimist jäävad välja alla 16-aastased ja üle 74-aastased. Vanusegrupis 16-74 oli 2024 a. põlisrahvast 784,8 tuhat ja immigrantrahvastikku 228,9 tuhat. Võrreldes aastaga 2018 on põlisrahvastiku osakaal tööhõive uuringu järgi kasvanud 2,4% ja immigrantrahvastiku osakaal kasvanud 8,7%. Kasv kui selline ei tohiks olla üllatav, sest rändesaldo on Eestis positiivne juba 2015. aastast saadik. Nende seas, kes on Eestisse tulnud, on olnud arvestatav hulk tagasipöördujaid ehk siis Eesti taustaga inimesi, kes on tulnud kodumaale tagasi. Ukraina põgenike efekt on selgelt näha esimese põlve immigrantrahvastiku arvu muutuses, kui aastal 2012 oli selliseid inimesi 112,1 tuhat, siis 2024. aastal 143,7 tuhat, seega 32 000 võrra rohkem.
Kuidas erinevatel gruppidel on läinud tööturul? Esimese põlvkonna immigrantrahvastiku hõive on võrreldes 2021. aastaga kasvanud 44%, 62,8 tuhandelt 88,4 tuhandeni, ehk siis need arvud näitavad selgelt, et valdav osa Ukraina põgenikke, kes siia tänaseks on jäänud, on integreeritud tööturule. Põlisrahvastiku hõivatute arv on samal perioodil kasvanud 3,9%. Küll aga ei ole sama hästi läinud kohalikel mitte-eestlastel – kui vaatame teise põlvkonna immigrantrahvastiku hõive muutust, siis see on aastatel 2021-2024 vähenenud 19,6%.
Edasi võrdleme põlisrahvastiku ja immigrantrahavastiku töötust koroona eelse aja töötusega, et vaadata, kuidas kriisid on erinevaid gruppe mõjutanud. Töötus on kasvanud mõlemas grupis. 2019 oli põlisrahvastikust töötute arv 23 000 ning immigrantrahvastiku töötus 8300. Aastaks 2024 oli immigrantrahvastiku töötus rohkem kui kahekordistunud (kasv 107%), põlisrahvastiku töötus oli kasvanud 73,5%. Kõige rohkem kasvas töötus immigrantrahvastiku naiste seas ning kõige vähem põlisrahvastiku naiste seas. Kahjuks ei ole töötuse puhul avaldatud esimese ja teise põlvkonna immigrantrahvastiku töötuse andmeid, seega ei oska ka me öelda, kuivõrd erines töötus siin juba ennast sisse seadnud immigrantide ja nende järeltulijate seas ning värskete sisserändajate seas.
Kui me vaatame suhtarve, ehk siis tööhõive määra ja töötuse määra, siis erinevus põlisrahvastiku ja immigrantrahvastiku vahel on kasvanud. Kui 2019. aastal oli põlisrahvastiku hõive sisserännanud inimeste hõivest 3,9% punkti kõrgem siis 2024. aastal oli see vahe 6,4% punkti. Töötuses oli lõhe kasvanud 1,5% protsendipunktilt 3,8% punktini ehk siis immigrantrahvastiku töötuse määr oli 2024. aastal 10,5% ja põlisrahvastikul 6,7%.