Tööstustoodangu statistika valmistas kerge pettumuse, tulevikuvaade on jätkuvalt suhteliselt sünge

Täna avaldas Statistikamet andmed veebruaris loodud tööstustoodangu kohta. Natuke üllatav on töötleva tööstuse toomise vähenemine 1,1% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tulemused on natuke vastuolus sellega, mida eelmisel  nädalal väitsid oma majandusprognooside esitlusel nii Eesti Pank kui ka Rahandusministeerium. Üks põhiteese oli, et selle aasta alguseni läks meie majandus tõusvas joones ja olid loodud kõik eeldused korralikuks majanduskasvuks.

Tegelikult pole see isegi väga oluline, mis seis oli jaanuaris-veebruaris.  Iraani sõda lõi kõik kaardid segamini ning kui me vaatame aasta alguse majandustulemusi ning arvame midagi selle kohta, kuidas sellel aastal edasi läheb, siis on see sama hea kui homset ilma ennustaksime eelmise nädala ilmakaartide järgi. Täna tehtud prognoosid lihtsalt ei päde, sest maailm muutub nii kiiresti. See kehtib ka eelmisel nädalal avalikustatud prognooside kohta ehk tulevikku silmas pidades on mõistlik pigem vaadata riskistsenaariumeid, mitte nö tavapärast ehk siis baasstsenaariumi.

Tulevikku vaadates või öelda, et ka märtsi majandustulemustes ilmselt Iraani kriisi veel ei näe. Esmane Iraani sõja mõju laine jõuab meile kohale läbi kallinenud kütuse ehk kõikvõimalikud transporditeenused muutuvad kallimaks. Alates kaubavedudest ja lõpetades bussi- ja lennureisidega. Millal ettevõtted hakkavad kajastama kallinenud transporti ka oma lõppteenuste hindades ja kuidas see hakkab nõudlust mõjutama, näeme lähikuudel. Kaks järgmist suuremat mõjukanalit hakkavad meie elukallidust mõjutama pigem sügisel, kui algab uus kütteperiood ja juhuelekter (päike ja tuul) meid enam ei aita. Nafta- ja gaasikriis jõuab siis energiahindadesse. Kolmas kanal on sügisel kallinevad toiduained, sest põllumajandustootmine kallineb läbi kasvanud väetiste hindade. Üks on küll kindel – inflatsiooni numbrid tulevad sellel aastal kõrged, võibolla kõrgemad isegi kui eelmisel aastal.

Lähiajal kui pangad uued laenu maksegraafikud saadavad, jõuab meie rahakotti arusaamine, et midagi on muutunud ka laenuturul. Täna on euribor juba tõusnud 2,5 protsendini, suure tõenäosusega tõuseb intress aasta jooksul veelgi. Järgmine tõehetk on 30. aprillil kui Euroopa Keskpanga Nõukogu hakkab intresside võimalikku tõusu arutama. 

Ainus lootus mingiteks positiivseteks muutusteks majanduses oleks see kui Netanyahu ja Trump oma sõjamasina homme Iraanis kinni keeraksid. Igaüks võib ise selle lootuse realistlikkust hinnata.