Majanduslanguse ajal on tööturu lõhed pigem vähenenud

Eile avaldas Statistikaamet 2024. aasta tööturu statistikat ning nende tabelite seas oli ka töötuse ja hõive lõhede andmed – teiste sõnadega kui palju erinevad sotsiaalsete gruppide hõive määrad või töötuse määrad. Tegemist on aasta keskmiste näitajatega ehk siinkohal ei ole põhjust ka rääkida andmete vähesest usaldusväärsusest.

Näiteks oli 2024. aastal naiste hõive määr 67,3%, meestel 70,6% ja sooline hõive lõhe on seega 3,3%, ehk erinevused on suhteliselt väiksed. Huvitav jälgida, kuidas hõive lõhe on ajas muutunud – võrreldes 2015. aastaga on lõhe vähenenud 8%-lt 3,3%-le. Eriti kiire on langus olnud alates covidi aastast.

Praktiliselt olematuks on muutunud ka naiste ja meeste töötuse määra erinevus. Samas peab märkima, et siin nii selget languse trendi ei ole. Näiteks 2020 oli meeste töötus pea 1 protsendipunkti võrra suurem kui naistel, 2021 oli vahe praktiliselt null ja 2023 oli naiste töötus isegi natuke suurem kui meeste töötus ning 2024 oli erinevus jällegi olematu ehk mingit selget mustrit siin ei ole. Ajalooliselt on Eestis meeste tööpuudus olnud alati natuke kõrgem kui naiste töötus ja Euroopa mastaabis on see pigem erandlik olukord. 

Kui vaatame eestlaste ja mitte-eestlaste töötuse lõhet, siis ajaloolise keskmisena on olnud mitte-eestlaste töötus 1,9 korda kõrgem kui eestlaste töötus. Enne Covidit läks see erinevus 1,5 peale, aga kaks viimast majanduse languse aastat on mitte-eestlaste töötust jälle kasvatanud ning töötuse erinevus oli 2024. aastal pea kahekordne: mitte-eestlaste töötus 11,5% ja eestlaste töötus 5,6%. Hõive erinevused on väiksemad - kui eestlaste hõive oli eelmine aasta keskmiselt 71,4%, siis mitte-eestlastel 64%. Tähelepanuväärne on ka see, et 2023. aastaga võrreldes mitte-eestlaste hõive kasvas natuke ja eestlaste hõive kahanes natuke. Mitte-eestlaste kodukeel on peaasjalikult vene keel, kuigi täna on sellesse gruppi lisandunud päris palju ukrainlasi, kelle puhul lisaks vene keelele on koduseks keeleks ka ukraina keel.

Huvitav on ka tõdemus, et maal on töötuse määr madalam kui linnas. Maa-asulates siis vastavalt 6,1% ning linnaasulates 8,2%. Järeldused võib igaüks ise teha.