Blogi | Kuidas muutuda tugevamaks, kui majandus sinu ümber kokku kukub

Kuidas muutuda tugevamaks, kui majandus sinu ümber kokku kukub

5 soovitust, kuidas muuta ettevõtet tugevamaks majandustsükli langusfaasis

Majanduses toimub suurem osa nähtusi tsükliliselt. Pikalt kasvu näidanud majandus jõuab varem või hiljem faasi, kus intressimäärade ja vähenenud ostujõu tingimustes seisvad ettevõtted silmitsi väljakutsetega. Tõusude ja mõõnadega kohandumine peab pikaajalist eesmärki omava ettevõtte jaoks olema loomulik tegevus, et vältida raskustesse sattumist. Veel parem oleks kasutada seisakut majanduses ärimudelite ja strateegiate kohandamiseks. Mõned näited, kuidas majandustsükli põhjast välja tulla tugevamana kui kunagi varem.

1. Ressursside juhtimine ja investeerimine: Peamine põhjus, miks ettevõtted majanduslanguse ajal raskustesse satuvad on liiga kõrge võlakoormus. Juba headel aegadel ei tohiks ettevõte üle investeerida – eriti, kui seda tehakse peamiselt laenu arvel. Laen on instrument, mis tuleb varem või hiljem tagastada. Ettevõtted saavad tugevamaks just majanduslanguse faasis, kui nõrgemad kaovad turult ja turul tekib ruumi juurde. See on hetk, kui tuleb hakata investeerima tegevustesse ja luua strateegiaid, mis loovad pikaajalist väärtust. See võib hõlmata investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, tööjõudu või töötajate koolitamisesse, infotehnoloogiasse või laienemist uutele turgudele. Näiteks Apple suutis 2008. aasta finantskriisi ajal turule tuua iPhone'i, muutes seeläbi oma ettevõtte fookust kui tuues kaasa globaalse muutuse inimeste tarbijakäitumises.

2. Kulusäästlikkus: Majandustsükli pöördudes on ettevõtte kulustruktuuri üle vaatamine vältimatu. Tugeva majanduskasvu ajal, kui nõudlus toodete ja teenuste järele on suur, tõusevad ka tööjõukulud kiiresti. Kuni selle ajani on olnud ettevõttel võimalus kulusid kerge vaevaga oma toote või teenuse hinda edasi kanda. Kuid kui keskpangad intressimäärade tõstmisega inflatsiooni pidurdama hakkavad, tuleb ettevõttel leida võimalusi säästmiseks ja efektiivsuse suurendamiseks. Sest kulusid enam hindadesse edasi kanda ei saa. Seega tuleb tööjõu, tootmise ja logistikakulud ümber hinnata, kuid ilma et see kahjustaks ettevõtte pikaajalisi eesmärke. Maailmast võiks tuua esile juhtiva autotootja Toyota, kes on pidevalt keskendunud kulusäästule ja efektiivsusele, kasutades oma Toyota tootmissüsteemi põhimõtteid ka majanduslanguse ajal.

3. Juhtimine ja organisatsioonikultuur: Selgete juhtimispõhimõtete ja positiivse organisatsioonikultuuriga ettevõtted eristuvad majandustsükli langusfaasis nõrgematest. Isegi kui ettevõttel tuleb ennast turul ümber positsioneerida, strateegiat muuta või kulusid kärpida, peaks juhtkond näitama eeskuju ning kandma edasi võimalikult selget sõnumit ja visiooni. Töötajate, partnerite ja pankadega avatud suhtlus tekitab usaldust ja kui ettevõttel on vaja alustada läbirääkimisi, on need oluliselt lihtsamad ja head pakkumised kergemad tulema. Eelmise kümnendi suur finantskriis puudutas kõiki ja need, kes julgesid partnerite ja pankadega võimalikult varakult oma probleemidest rääkida, said ka esimesena kiired lahendused. Partnerid pikendasid makseperioode, pangad pakkusid maksepuhkust.

4. Turundusstrateegia kohandamine: Majanduslangus toob sageli kaasa ka reklaamikulude kiire vähendamise. Teatavasti ei paisuta reklaamikulude tegemine koheselt ettevõtte bilanssi, vaid tulemus tekib läbi reklaami abil suureneva müügi. Ent mõnikord võib reklaamikulude säilitamisest olla palju abi, sest kui konkurendid ajalehe ja teleekraanidelt kaovad, tekib võimalus enda brändi nähtavust suurendada. Seega tasub varakult läbi mõelda turundusstrateegia ka sellisteks juhtumiteks, kui ülejäänud sektor turunduskulusid kärbib. Reklaamikulu ei tähenda ilmtingimata toodete reklaami, see võib olla suunatud hoopis bränditeadlikkuse suurendamiseks, et ettevõte eristuks. 

5. Koostöö ja partnerlused: Kriisiaegadel võivad ettevõtted leida kasu koostööst teiste ettevõtete ja organisatsioonidega, et jagada riske, ressursse ja võimekust. Koostöö ja partnerlused võivad aidata ettevõtetel saavutada suuremat turuosa, juurdepääsu uuele tehnoloogiatele või oskusteabele ning optimeerida oma äriprotsesse. Näiteks vahetult peale 2008. aasta finantskriisi alustasid alles alustamisjärgus Tesla ja kogenud autotootja Toyota läbirääkimisi elektrisõidukite ühiseks tootmiseks. 2010. aastal sõlmiti koostööleping, et arendada ühiselt elektrisõidukeid. See partnerlus aitas mõlemal ettevõttel vähendada arenduskulusid ja kiirendada uute toodete turule toomist.

Selliseid üksikuid näiteid leiab palju ja on olemas erinevaid valdkondi, kus on võimalik ettevõtjal oma strateegiat kujundada olenemata sellest, milline on hetkeolukord majanduses. Keskmise majandustsükli pikkus on umbes kümme aastat ja sellel perioodil tekib tavaliselt palju uusi ettevõtteid. Kui oma ärimudel üles ehitada ainuüksi madalate intressimäära ja majanduskasvu tingimuste jaoks, ei ole äri pikaajaliselt jätkusuutlik. Äristrateegia tuleb luua selliselt, et ettevõte muutub majanduslanguse perioodil tugevamaks.