Intresside langus elavdab majandust

Eesti Pank avaldas täna statistika hoiuste ja laenamise kohta jaanuaris. Hoiuste maht on aastaga korralikult kasvanud ja täna on Eesti elanike hoiuste kogumaht 13,9 miljardit, mis on 6,4% rohkem kui oli aasta tagasi. Hoiuste mahu kasvule  jaanuaris (pluss 161 miljonit eurot) aitas kaasa ka maksuküüru kaotamine, sest sellest võitsid rohkem kõrgepalgalised, kes saadud täiendavat raha kohe ära ei kuluta.

Tähelepanuväärne on see, et tähtajaliste hoiuste maht vähenes 4,1%. See on loogiline tulemus, sest intressid on aastaga märkimisväärselt vähenenud. Jaanuaris oli keskmine tähtajalise hoiuse intress 1,98 ja aasta tagasi oli 2,75%.  Nukker on see, et jätkuvalt hoiavad inimesed oma raha tavalistel arvelduskontodel, mille pealt pangad reeglina intressi ei maksa. Õnneks on täna tekkinud juba ka erandeid ja soovi korral on võimalik teenida ka arvelduskontol seisva raha pealt.

Intresside languse positiivne külg on see, et ka laenuintressid on langenud. Kui jaanuaris oli Eesti keskmine eluasemelaenu intress 3,62%, siis eelmisel aastal samal ajal oli see 4,04%. Vaadates üldist Euroopa majandusolukorda ja eriti inflatsiooninäitajaid, siis võib eeldada,  et aasta jooksul mingeid olulisi muutusi keskpanga intressimäärades ei tule, ehk ei ole väga mõtet ka oodata, et intressid niipea edasi langeksid. Euroala keskmine inflatsioon oli jaanuaris 1,7%, mis on natuke madalam kui Euroopa Keskpanga sihttase ja sellisel juhul ei ole keskpangal ka põhjust intresse muuta.

Eluasemelaenude keskmine summa kasvas aastaga 9,7%. See kasv viitab tõenäoliselt kahele trendile, esiteks on kinnisvarahinnad hakanud vaikselt kasvama ja teiseks eelistab keskmine ostja varasemaga võrreldes natuke suuremat elamispinda, mis viib ka ostuks vajamineva laenusumma üles. Kinnisvaraturu elavnemisele viitab ka ettevõtete laenustatistika, sest kõige rohkem kasvas aastaga laenude maht ehitus- ja kinnisvara sektoris. Kui kasvab nõudlus, siis kasvab tavaliselt ka pakkumine.

Eestlane on usin laenude tagasimaksja. Kui me vaatame, kui palju siis eluaseme laenudest üle 60 päeva viivises oli, siis see summa oli 20 miljonit eurot, mis moodustab ainult 0,2% eluasemelaenude kogumahust. See on väga väike osakaal.

Kokkuvõttes on intresside langus majandusele kui tervikule väga positiivne. Elavneb kinnisvara- ja ehitusturg, sest eluasemelaen on muutunud odavamaks. Ettevõtetel on odavam investeeringuteks raha laenata ning kasvab ka tarbimine, sest langenud intresside tõttu hoitakse raha vähem tähtajalistel hoiustel.